Assüüria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 82.131.43.232 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
||
101. rida:
Hammurapi järglase [[Samsu-Iluna]] valitsemisajal kaotas Babüloonia taas võimu Assüüria üle. Pärast akadist asehalduri [[Puzur-Sin]]i korraldatud riigipööret, mille käigus saadeti pagenduse viimane emorlasest kuningas, Šamši-Adad I pojapoeg Asinum, puhkes Assüürias kodusõda. Puzur-Sini kaasabil haaras kõigepealt võimu [[Assur-dugul]], kuid jätkuva võimuvõitluse tõttu oli järgemööda troonil veel viis lühiajalist valitsejat ([[Assur-apla-idi]], [[Nasir-Sin]], [[Sin-namir]], [[Ipqi-Ištar]] ja [[Adad-salulu]]). Babüloonia oli nähtavasti liiga nõrk, et Assüürias toimuvasse sekkuda ja seda enda huvides ära kasutada. Umbes 1720 eKr haaras valitsusohjad [[Adasi]], kel õnnestus Assüüria lõplikult Babüloonia ülemvõimu ohust vabastada. Adasi ajas babüloonlased ja emorlased Assüüriast välja ning babüloonlaste võim Mesopotaamias üldse hakkas 18. sajandi lõpust eKr kiiresti vähenema. Siiski suutsid emorlased vähemalt Babüloonias ja Lõuna-Mesopotaamias võimu hoida kuni 1595. aastani eKr, mil Babüloonia vallutasid [[Zagros]]e mägedest tulnud [[kassiidid]].
Adasile järgnesid Assüüria troonil [[Bel-bani]] (1700–1691 eKr) ning teiste seas [[Libaja]] (1960–1674 eKr), [[Šarma-Adad I]] (1673–1662 eKr), [[Iptar-Sin]] (1661–1650 eKr), [[Bazaja]] (1649–1622 eKr), [[Lullaja]] (1621–1618 eKr), [[Šu-Ninua]] (1615–1602 eKr), [[Šarma-Adad II]] (1601–1599 eKr), [[Erišum III]] (1598–1586 eKr) ja [[Šamši-Adad II]] (1585–1580 eKr). Neist valitsejatest ei ole palju teada, kuid nähtavasti oli Assüüria tol ajal võrdlemisi tugev ja stabiilne riik. Isegi kui [[Babülon]] [[1595 eKr]] kassiitide kätte langes, jäi Assüüria puutumata; esimese kassiidi valitseja [[Agum II]] ja tolleaegse Assüüria kuninga Erišum III vahel sõlmiti leping. Samamoodi ei valmistanud [[Assur-ninari I]]-le (1547–1522 eKr) kahekümne viie valitsemisaasta jooksul probleeme ei vastrajatud [[Mitanni]] riik Väike-Aasias, hettide riik Assüüriast idas ega Babüloonia lõunas. 16. sajandi lõpupoole eKr sõlmisid [[Puzur-Assur III]] (1521–1498 eKr) ja Babüloonia kassiidist kuningas [[Burna-Buriaš I]] kahe riigi vahelise piirileppe. Lisaks korraldas [[Puzur-Assur III]] Assuris suurejoonelised taastamistööd: linn sai uued müürid, lõunas paiknevad elurajoonid liideti juba kindlustatud linnaga. Kuujumal [[Sin (sumeri jumal)|Sin]]ile ja päikesejumal [[Šamaš]]ile püstitati 15. sajandil eKr uued templid. Puzur-Assur III-lt võttis valitsusohjad üle [[Enlil-nasir I]] (1497–1483 eKr).
|