Valga Keskraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
Valga Linnaraamatukogu eksisteeris [[1911]]. aastani, mil linn oma raamatukogu [[Valga Eesti Karskuse Selts]]ile üle andis. Teistkordselt avati '''Valga Linna Avalik Raamatukogu''' (''Walga Linna Awalik Raamatukogu'') [[21. aprill]]il [[1925]]. Raamatukogu ruumid asusid postimaja III korrusel. Kogus oli 563 raamatut, enamik neist eesti kirjanike teosed. Esimene juhataja oli [[Peeter Grabinsky]]. Lühemat aega (1929–1932) juhatas raamatukogu [[Jaak Utt]]. [[Aleksander Ojakäär]] oli juhataja ajavahemikul 1932–1941.
Raamatukogu arenes ja kolis paaril korral avaramatesse ruumidesse. [[1940]]. aastaks oli '''Valga Linna Avalik Raamatukogu''' täielikult väljakujunenud kultuuriasutus, millel oli tähtis osa linna elanike vaimses elus. Raamatufondis oli üle 5000 köite, lugejate arv püsis stabiilselt 900 piirides. Lugejate teenindamine toimus diferentseeritult – noortele ja täiskasvanutele olid määratud erinevad laenutusajad.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] kehtestamisel nimetati '''Valga Linna Avalik Raamatukogu''' 1940. aastal ümber '''Valga Maakondlikuks Keskraamatukoguks'''.
Pärast [[1944]]. aasta lahinguid oli Valga raamatukogu laastatud. Laenutama hakati [[23. oktoober|23. oktoobril]] 1944. aastal. Kindlaid ruume ei olnud. Lühikese aja jooksul koliti kuus korda. [[1948]]. aastal koliti Aia tänav 20 asuvasse majja ja sinna jäädi 48 aastaks. 1950. aastal sai raamatukogu nimeks '''Valga Rajooni Raamatukogu'''.
28. rida:
Sõjajärgne aeg ei olnud raamatukogule soodne. Töötajatel puudus eriharidus ja vajalik ettevalmistus tööks raamatutega ning kasuks ei tulnud ka sage juhatajate vahetumine. Ametis oli seitse juhatajat, mõni neist oli tööl aasta või paar. Olukord stabiliseerus, kui [[1970]]. aastal sai juhatajaks [[Salme Vainlo]], kes oli selles ametis 29 aastat. See aeg oli stabiilselt edukas ja tulemuslik.
[[1975]]. aastal toimunud raamatukogude tsentraliseerimise tulemusena nimetati '''Valga Rajooniraamatukogu''' ümber '''Valga Keskraamatukoguks'''. [[Valga Rajooni Lasteraamatukogu]] baasil moodustati lastekirjanduse osakond. Lisaks lastekirjanduse osakonnale moodustati komplekteerimise ja läbitöötamise ning lugejate teenindusosakond, mille koosseisu kuulus raamatukoguväline teenindus (raamatubuss). 1979. aastal lisandus metoodika- ja [[bibliograafia]]<nowiki></nowiki>osakond.
[[1993]]. aastal sai raamatukogust linnavalitsuse allasutus. Algas raamatukogu [[arvutiseerimine]]. Alustati elektronkataloogi koostamist ja avati [[Avalik internetipunkt|avalik internetipunkt]]. [[2000]]. aastal mindi üle arvutilaenutusele ja raamatukogu sai esimese [[Koduleht|kodulehe]]. [[2005]]. aastal alustati [[Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK|Valgamaa koduloolise andmebaasi ISIK]] koostamist. [[2004]]. aastast tegutseb venekeelne raamatusõprade klubi. Koostöös Valga Linnavalitsusega antakse [[2009]]. aastast välja [[August Gailiti nimeline novelliauhind|August Gailiti nimelist novelliauhinda]].
| |||