Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala. [[Rzeczpospolita]] [[šlahta]] toetas plaanitavat sõda, kuna oletati, et sõjategevus piirdub vaid Eesti aladega. Ning kuna usuti, et Rootsi on nõrk vastane, siis loodeti vallutatavatel aladel endale peatselt uusi maavaldusi saada. Poolakate enesekindlus põhines peamiselt [[16. sajand]]i edukatel sõdadel. Ka oli Poolas 10 miljonit elanikku Rootsi 1 miljoni vastu. Samas ei arvestatud tõsiasjaga, et elanike ja sõjaväelaste suhtarv oli Poolas üks Euroopa halvimaid ning, et üsna tugeva keskvõimuga Rootsi suutis kiiremini mobiliseerida suure armee. Samuti oli osa Rzeczpospolita armeest hõivatud sõjaga [[Moldaavia]]s.
 
Poolaga sõja alustamiseks tuli Karlil esmalt kindlustada oma võim [[Eestimaa]]l, kus kohalik aadel ja linnad oli endiselt Sigismundile truud. Karli pooldajad hõivasid [[1600]]. aasta kevadeks tähtsamad Eestimaa linnused. Aprillis läksid Karli poole üle ka [[Tallinn]] ja Eestimaa aadel.<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref> Samal kuul nõustus [[Poola Sejm]] eraldama raha palgasõdurite palkamiseks, mille eest palgati 2400 palgasõdurit. Lisaks palgasõduritele oli Liivimaal 2000 sõjaväelast [[Võnnu vojevood]]i [[Jürgen Fahrensbach]]i juhtimisel. [[Linköpingi riigipäev]]al andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga.
<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref>. Aprillil nõustus [[Poola Sejm]] eraldama raha palgasõdurite palkamiseks, mille eest palgati 2400 palgasõdurit. Lisaks palgasõduritele oli Liivimaal 2000 sõjaväelast [[Võnnu vojevood]]i [[Jürgen Fahrensbach]]i juhtimisel. [[Linköpingi riigipäev]]al andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga.
{{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}}
[[Pilt:Fedor chertezh.jpeg|pisi|[[Fjodor II]] Godunovi Euroopa ja [[Moskoovia]] kaart, [[Segaduste aeg|Segaduste aegsest]] Moskooviast.<br>Hessel Gerritszi väljaanne.<br> Amsderdam, 1614.]]
Käimasoleva [[Ingeri sõda|Ingeri]] ja [[Vene-Poola sõda|Vene-Poola]] sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud.
 
[[Poola-Vene sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõja]] ja Moskoovia Segaduse ajal ajal toetas Rootsi [[Moskva tsaar]]i [[Vassili IV]]-t, vältimaks Poola-Leedu valitseja [[Zygmunt III Waza]] [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|ülemvõimu kehtestamist Kesk- ja Ida-Euroopas]]. 1609. aastal sõlmiti Viiburis sõjaline liiduleping, millega Rootsi lubas saata tsaarile appi vägesid, nõudes vastutasuks [[Käkisalmi lään]]i. Hilisem [[1619]]–1622 [[Eestimaa kuberner]] (maapealik) ning [[Tallinna linnus]]e ja lääni [[asehaldur]], [[1622]]–[[1630]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob De la Gardie]] määrati Venemaale mineva ning peamiselt [[palgasõdur]]itest koosneva väe ülemaks. [[De la Gardie sõjakäik|De la Gardie sõjakäiguna]] tuntud ettevõtmine päädis Rootsi-Vene vägede jõudmisega [[Moskva]]sse ning [[Tušino]]st [[Vale-Dmitri II|Vale-Dmitri]] vägede pagendamisega. [[1610]]. aasta [[4. juuli]]<nowiki/>l osales De la Gardie [[Klušino lahing]]us, mis kaotati arvulises vähemuses olnud [[Poola-Leedu]] vägedele, mis lõppes Vene-Rootsi vägede lüüasaamisega. [[1611]]. aasta aprillis sõlmiti üheksakuuline relvarahu, mida hiljem pikendati. Relvarahu kestis [[1617]]. aastani.
{{Vaata|Segaduste aeg}} ''[[Moskoovia]]s''
 
==Vene-Rootsi sõda==
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} ''ja [[Vallisaare vaherahu]]'' ning ''[[Kärde rahu]]''
Aastatel 1656–1658 toimunud Rootsi-Moskoovia sõjas tungisid moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatati maa idaosi, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. [[Tartu piiramine (1656)|Tartu kapituleerus]] ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani, ehkki 1657. aastal püüdsid Rootsi väed [[Tartu piiramine (1657)|Tartut vallutada]]. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.
{{Vaata|Teine Põhjasõda}}
== Kronoloogia==
*[[1636]] – [[Haapsalu]]s peeti {{kas|viimane [[nõiaprotsess]]}}. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati ühte [[Kastinina]]l elavat naist, [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Ajavahemikul [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
*[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i [[Stahli grammatika|esimene eesti keele grammatika]].
*[[1638]] – [[1638. aasta adramaadrevisjonadramaarevisjon]]
*[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt.
*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]
*[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Bengt Gottfried Forselius|Forseliuse]] [[Forseliuse seminar|seminar]].
*[[1686]]–[[1687]] – [[Piiblikonverents]]id [[Võnnu]]s ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida.
*[[1686]] – ilmus [[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabitsiaabits.
*[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*1687 – [[1687. aasta adramaarevisjon]]
75 775

muudatust