Väitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 44 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q179875 (translate me) |
Muutsin sisu, sest oli liiga pealiskadne ja ei vastanud rahvusvahelisele nägemusele väitlusest. Täiendan veel jooksvalt formaatide kirjeldusega ja allikatega. |
||
1. rida:
'''Väitlus''' on argumenteeritud arutelu või [[diskussioon]]; debatt, poleemika, dispuut<ref>Eesti keele seletav sõnaraamat, aasta 2015.</ref>. Tänase ühiskonna kontekstis mõeldakse väitluse all eeskätt sisukat vaidlust, milles rõhk peaks demagoogia ja kõnekujundite asemel olema sisulisel argumentatsiooni. <ref name=":0">http://debate.ee/vaitlus/mis-on-vaitlus, Eesti Väitlusselts, 2015. a.</ref> Väitlust võib kohtuda avalikus ruumis, koosolekutel, televisiooni saates (nagu nt Foorum) või ka klassiruumis.
Eraldi on levinuv sportväitlus kui võistluslik formaat on kindlate reeglitega võistlus määramaks, kes suudab sisulisemaid argumente koostada ja analüütilisemalt vastaste omi ümber lükata. <ref name=":0" /> Võistluslikus väitluses argumenteeritakse etteantud teema poolt või vastu. Väitlus lõppeb kohtunike otsusega paremini argumenteerinud meeskonna kasuks. Eestis tegeleb väitluse levitamisega alates 1994. aastast vabaühendus Eesti Väitlusselts<ref>www.debate.ee </ref>, mis tegeleb väitlusoskuste edendamisega meie haridussüsteemis ning ühiskonnas. Eesti Väitlusseltsist kasvas 2006. aastal välja sotsiaalne ettevõte SpeakSmart<ref>http://www.speaksmart.ee/et</ref>, mis õpetab argumenteerimis- ja väitlusoskusi täiskasvanutele.
=== '''Milleks on väitlusoskusi vaja?''' ===
Väitlemisega tegelemine arendab kriitilist, struktuurset ja analüütilist mõtlemist<ref><nowiki>https://debate.uvm.edu/travel/china/chinaspeng.html</nowiki> </ref>, oma mõtete argumenteeritud sõnastamisoskust ja avaliku esinemist<ref><nowiki>http://news.mit.edu/2001/debate-0411</nowiki> </ref>. Väitlemisega tegeledes on vaja tihti oma argumentide tarbeks otsida tõestusmaterjali, see avardab silmaringi. Lisaks on vaja võrrelda erinevaid positsioone keerukates teemades, mis arendaba anlüütilist ja kriitilist mõtlemist. Võistluslik formaat aitab treenida oma reageerimisoskust.<ref><nowiki>http://usatoday30.usatoday.com/educate/college/careers/news20.htm</nowiki> </ref>
Väitlus on ka oluline meetod haridussüsteemis. Väitlusharjutuste kasutamine tundide läbiviimisel aitab tõsta õpimotivatsiooni. Inglismaal on erinevate uuringutega tõestatud, et väitlus- ja kõneklubides osalemine parandab noorte edukust koolis: väitlejad lõpetavad kooli 25% tõenäoslikumalt, kui mitte-väitlejad; noorte lugemistestide tulemused on 25% paremad väitlejatel, kui ka nende saavutused teistes ainetes, nagu inglise keel võõrkeelena, bioloogia, ajalugu on kõrgemad.
=== Väitlus kui võistlus ===
Tavalisest vaidlusest eristab väitlust neli asja: etteantud teema, teema suhtes loositud rollid, enne väitlust kokkulepitud reeglid, erapooletu kohtuniku poolt tehtud otsus.
'''1.Etteantud teema'''<ref name=":1">“Arutlev haridus. Eesti Väitlusseltsi õpik”, 2008</ref>
Väitluses lepitakse enne algust kokku teema, mille üle väitlema hakatakse. Väitlusteema on enamasti üks jaatavas sõnastuses lause, näiteks: „Eesti koolides tuleb kehtestada ühtne koolivorm“. Hea väitlusteema on selline, mille mõlemalt poolelt on olemas sisulisi põhjendusi. Väitlejal peab olema võimalik leida nii teema poolt kui vastu asjalikke ja teemakohaseid argumente, hoolimata sellest, mida ta kõnealusest teemast isiklikult arvab.
'''2. Teema suhtes loositud rollid'''<ref name=":1" />
Kui tavalises arutelus kaitstakse enamasti enda seisukohta, siis võistluslikus väitluses roll loositakse või määratakse. Teema jaatava väitleja või meeskonna ülesanne on teemat täielikult toetada, eitajate ülesanne aga sellele vastu vaielda, hoolimata sellest, milline on väitluses osalejate isiklik arvamus teema kohta. Väitluses loositakse pooled, et see haridusliku harjutusena paremini töötaks.Tihti ei ole inimesed oma isiklikus seisukohas kindlad või ei tunne end seda avalikult kaitstes mugavalt. Võib juhtuda ka, et ollakse oma seisukohas liialt kindel ja ei soosita nägema võimalikku teist poolt. Nagu varemgi öeldud, on väitlusteemade puhul alati võimalik lleida häid argumente mõlemale poole seisukoha esitamiseks.
'''3. Enne väitlust kokkulepitud reeglid'''<ref name=":1" />
Kui halvas vaidluses võidab tihti see, kes teeb kõvemat häält või viitsib pikemalt rääkida, siis väitluses püütakse mõlemad pooled reeglite abil võimalikult võrdsesse olukorda panna. Tavaliselt moodustavad põhiosa väitlusest kõned. Reeglid panevad paika selle, millises järjekorras kõned toimuvad, kui pikad need on, kas ja kuidas vastasvõistkond kõnelejalt küsimusi küsib ning millest kõnedes üldiselt peab rääkima.
'''4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega'''<ref name=":1" />
Väitluse lõpus langetab kohtunik otsuse, millega ei öelda, kellel oli õigus, vaid põhjendatakse, kes konkreetses väitluses demonstreeris paremat argumenteerimisoskust.
==Välislingid==
| |||