Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 302 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Flagellum base diagram keys.svg|pisi|Bakteriviburi joonis]]
'''Vibur''' ehk '''flagell''' on [[Bakterid|bakterite]], [[Arhed|arhede]] ja väiksemate [[Eukarüoot|eukarüootide]] väljaulatuv karvataoline liikumis[[organell]]<ref>Heinaru, A. (2012). "Geneetika", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus: 1094</ref>. Vibur võimaldab rakul vedelas keskkonnas liikuda, kuid viburil võib olla ka sensoorne funktsioon ehk sellega tajub rakk temperatuuri muutust ning keskkonnas esinevaid kemikaale<ref>Wang, Q.; Suzuki, A.; Mariconda, S.; Porwollik, S.; Harshey, R. M. (2005). "Sensing wetness: A new role for the bacterial flagellum". The EMBO Journal 24 (11): 2034–42. </ref>.
 
Vibureid defineeritakse pigem funktsiooni kui ehituse järgi. Näiteks erinevad [[Prokarüoot|prokarüootne]] ja eukarüootne vibur märkimisväärselt nii oma ehituselt, valguliselt koostiselt kui ka töömehhanismilt, kuid kuna mõlemal juhul kasutab rakk organelli pöörlemist liikumiseks, siis kasutatakse mõistet vibur. Eukarüootne vibur sarnaneb ehituselt eukarüootse [[Ripsmed (organellid)|ripsega]], aga funktsiooni erinevuse tõttu kasutatakse nende kirjeldamiseks erinevaid termineid.<ref>Margulis, L. (1980). "Undulipodia, flagella and cilia.". Biosystems 12(1-2):105-8</ref>
 
== Viburi tüübid ==
Eristatakse kolme tüüpi vibureid:
* Arhede vibur sarnaneb väliselt bakteri viburile, kuid oluliste erinevuste tõttu valgulises koostises ning töömehhanismis ei peeta arhede ja bakterite vibureid [[Homoloogia|homoloogideks]].<ref>Metlina AL (2004). "Bacterial and archaeal flagella as prokaryotic motility organelles". Biochemistry Mosc. 69 (11): 1203–12</ref>
* Eukarüootse raku vibur erineb oluliselt arhede ja bakterite viburitest. Näiteks, eukarüootne vibur ei pöörle, vaid paindub edasi-tagasi.<ref name="Lodish">Lodish, H.;Berk, A.(2000). "Molecular Cell Biology, 4th edition"; New York: W. H. Freeman</ref>
 
[[Pilt:Chlamydomonas TEM 16.jpg|pisi|''[[Chlamydomanas reinhardtii]]'' viburite ristlõige. [[Transmissioonelektronmikroskoop|TEM]]i pilt.]]
=== Bakteri vibur ===
Esimesena vaatles vibureid bakteril ''[[Chromatium okenii]]'' [[Christian Ehrenberg]] 1836. aastal ja bakteril ''[[Spirillum volutans]]'' [[Ferdinand Cohn]] 1872. aastal<ref>Berg, H. C. (2000). "Motile Behavior of Bacteria". Physics Today 53: 24–29 </ref>.
 
==== Ehitus ja koostis ====
Bakteri viburi filament koosneb valgust nimega [[flagelliin]], millest moodustub heeliksikujuline viburiniit, läbimõõduga 20–30 nanomeetrit. Viburiniidi keskel on õõnes kanal, mis on oluline viburi pikendamiseks. Filament kinnitub valgulise konksustruktuuri abil viburi mootori külge.<ref>Macnab R.M. (2003). "How bacteria assemble flagella". Annu. Rev. Microbiol. 57: 77–100</ref>
 
Viburi ehitamine algab basaalkeha MS-ketta paigutumisel membraani ning sellega seondub C-ketas. Moodustunud kompleksi külge ehitatakse transpordi aparaat, mille kaudu paigutuvad õigetesse kohtadesse järgmised mootori komponendid: P- ja L-ketas (kui on tegemist gram-negatiivse bakteriga) ning valgulise ehitusega konks. Filamenti hakatakse ehitama konksu külge. Tänu konksu ja moodustuva filamendi õõnsale struktuurile liiguvad flagelliini valgud viburiniidi distaalsesse otsa ning kinnituvad sinna, seeläbi pikendades viburiniiti.<ref>Berg, H. C. (2003). "The Rotary Motor of Bacterial Flagella". Annu. Rev. Biochem. 72:19–54; </ref>
 
==== Töömehhanism ====
Ühe täispöörde tegemiseks kulub viburi mootoril umbes 1150 [[Prooton|H<sup>+</sup>]] iooni energia<ref>Blair, D. F. (2003). "Flagellar movement driven by proton translocation". FEBS Lett. 545: 86 – 95</ref>. Mootori pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[Escherichia coli|soolekepikesel]] (''Escherichia coli'') on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnede ''Vibrio'' perekonda kuuluvate bakterite puhul on täheldatud kiirust 100 000 pööret/minutis. Sellest olenemata on bakteril võimalik mootori pöörlemissuunda muuta peaaegu momentaalselt. Pöörlemissuuna muutmine võimaldab bakteril tervikuna oma kehaasendit muuta.<ref>Macnab, R. M. (1999). "The Bacterial Flagellum: Reversible Rotary Propellor and Type III Export Apparatus". J. Bacteriol. 181 (23) 7149-7153</ref>
 
Bakteri liikumiskiirus varieerub suuresti. Väikestel bakteritel võib see jääda alla 10 µm/min. Näiteks ''[[Listeria monocytogenes]]'' liigub keskmiselt kiirusel 6 µm/min. Suuremad bakterid liiguvad kiirustel 20–50 µm/s (''Escherichia coli'' ca 20 µm/s). Üks kõige kiiremaid baktereid on ''[[Thiovulum majus]]'', mille liikumiskiiruseks on mõõdetud 600 µm/s.<ref>Milo, R. "Cell Biology by the Numbers". [http://book.bionumbers.org/how-fast-do-cells-move/ How fast do cells move?]. Kasutatud 05.11.2015</ref>
 
==== Viburite paigutus ====
[[File:flagella.svg|thumb|Viburite paigutuse näited.
A – monotrihh;
A–Monotrihh;
B–PolütrihhB e.– polütrihh ehk lofotrihh;
C–BipolaarneC – bipolaarne monotrihh;
D–PeritrihhD – peritrihh. ]]
Viburid paiknevad bakteril liigiti väga erinevalt ning on seetõttu väga heaks vahendiks bakterite identifitseerimisel. Eristatakse peamiselt nelja tüüpi viburite paigutust:
# Monotrihhil (e.g. perekond ''Vibrio'') on ainult üks vibur.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
{{Commons|Category:Flagella}}
 
[[Kategooria:Organellid]]