Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas|Poola kuningad]], valiti demokraatlikult šlahtaesindajatešlahta esindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid va 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjeteenistustsõjateenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale kohutupidamiseõiguse oma alamate üle, kohtupidamise õiguse. 1404. aastal Poola kuninga poolt [[Dobrzyń]]i piirkonna väljaostmiseks kogunesid šlahtalikmedšlahta liikmed piirkondlikele (maakondlikud, poola keeles ''powiat'') sejmikutele, millest kujunes kord, millega Poola kuningas sai koguda sõjategevuseks vajaliku palgaarmee ja kaitsetegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid vaid šlahta ja nende piirkondlike esinduskogude nõusolekul. [[1430]]. aastal sai šlahta õiguse kuninga poolt riigist väljapoole tehtavate sõjakäikude korral, tasule. [[1468]]. aastatstaastast saatsid piirkondlikud sejmikud riigi Sejmile, kaks saadikut volitustega nõustuda kuninga poolt kehtestatavaid makse. 1496. aasta Pietrokowi sejmi järel aga kujunes olukord, kus kuningas ei võinud kehtestada makse ilma Sejmi mõlema koja (Senati ja piirkondlikud sejmikute) esindajate nõuolekuta.
[[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Sejm (Poola)|Sejmist]] täielikku sõltuvusse, aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul.
[[1652]]. aastal, kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] valitsemisajal, rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaühe vetoigaüheveto tähendas seda, et ükskõik milline Sejmi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid ([[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse]], [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburg]], [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Rootsi]] ja [[Osmanite riik]]) hakkasid sejmisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu või neile sobivate kuningakandidaatitekuningakandidaatide poolt.
Šlahta privileegid likvideeriti Poolas [[1921]]. aastal.
