QWERTY: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hüüumärgi tegemiseks kasutame kombinatsiooni SHIFT + 1, mitte CTRL + 1
19. rida:
 
[[Pilt:Klavi2.JPG|tühi|left|134x98px|]]
1873. aastal otsustasid Sholes ja tema kaastöötaja James Densmore maha müüa firma, mis selleks ajaks kandis nime Sholes & Glidden Type-Writer (eesti keeles "Sholesi ja Gliddeni Trükimasin"). Ostjaks oli firma E. Remington and Sons (eesti keeles "E. Remington ja Pojad"), kus täiustati klahvide paigutust ja tuldi välja järgmise vaiandigavariandiga:<ref name="fact1" />
 
[[Pilt:Klavi3.JPG|tühi|left||134x101px]]
34. rida:
 
===Tähemärkide kombineerimine===
Nagu tänapäeval kasutame näiteks hüüumärgi kirjutamiseks klahvide kombinatsiooni ’CTRL’’SHIFT’ + ’1’, oli ka 19. sajandil leiutatud klaviatuuridel mitmeid sarnaseid kombinatsioone. Üheks selliseks oli samuti hüüumärgi kirjutamiseks loodud funktsioon, mis sisaldas ’ülakoma’, ’tagasilükkeklahvi’ ja ’punkti’. Semikooloni trükkimiseks kasutati aga klahvide kombinatsiooni, mis sisaldas ’koma’ ja ’koolonit’. Kuna tagasilükkeklahv oli toona väga aeglane, siis loodi kombinatsioonide trükkimiseks uus moodus: kirjavahemärgi trükkimise kombinatsiooni ajal pidi tühikuklahvi all hoidma ning kui see lõpuks lahti lasta, siis lõpetatakse kirjamärgi trükkimine ning liigutakse edasi.<ref name="fact3" />
 
==Omadused==