Ava peamenüü

Muudatused

P
struktuurüksus > struktuuriüksus
'''NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee''' ([[vene keel]]es ''КГБ при СМ СССР'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[riiklik julgeolek|riiklik julgeolek]]u ja teabehanke ametkond ajavahemikul [[15. märts]]ist [[1954]] – [[5. juuli]]ni [[1978]].
 
Pärast 1977. aasta uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist, muutus ka NSV Liidu riikliku julgeolekuasutuse alluvussuhe - RJK allutati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] asemel otseselt [[NLKP KK Poliitbüroo]]le, kuid jäid samaks ülesanded riigi- ja [[sisejulgeolek]]u tagamisel.
 
{{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}}
==NSV Liidu MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee loomine==
NSV Liidu MN j.a. RJK loomise ja NSV Liidu SM koosseisust riiklikku julgeolekt tagavate struktuurüksustestruktuuriüksuste eraldamise aluseks oli NSVL siseministri [[Sergei Kruglov]] esildis [[NLKP KK Presiidium]]ile [[8. veebruar]]il 1954. Pärast arutelu KK Presiidiumis ning otsuse vastuvõtmist kinnitas [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] [[13. märts]]il 1954 NSV Liidu MN j.a. RJK moodustamise ukaasi ja määras esimeheks 51-aastase [[NSV Liidu kangelane|NSV Liidu kangelase]] [[kindralpolkovnik]] Ivan Serovi. Riikliku Julgeoleku Komitee asutati [[NLKP KK Presiidium]]i [[8. veebruar]]i [[1954]] otsusega, mille alusel eraldati Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku "organid" NSV LIidu Siseministeeriumi koosseisust. NLKP KK Presiidiumi otsuse kinnitas ning andis juriidilise aluse asutuse loomiseks [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i määrus [[13. märts]]ist [[1954]].
[[Pilt:KGB first law.jpg|pisi|right|300px|[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimehe [[Kliment Vorošilov]]i poolt alla kirjutatud Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamise määrus]]
 
:е) partei – ja valitsuse juhtkonna kaitse||}}
 
NSV Liidu MN j.a. RJK tegevuse aluseks oli [[NLKP KK Presiidium]]i määrus ''N П200/18'' [[9. jaanuar]]ist [[1959]], - NSV Liidu MN j.a. RJK põhimäärus (''«Положение о КГБ при СМ СССР»''), mis juriidiliselt jõustus pärast [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] poolset formaalset kinnitamist [[3. veebruar]]il [[1959]] <ref>[http://www.memo.ru/history/exp-kpss/Chapter5.htm КПСС и армия, МВД, КГБ]</ref>. Salastatud Riikliku Julgeoleku Komitee põhimäärus (''"Положение о КГБ при СМ СССР"'') võeti vastu [[NLKP KK Presiidium]]i poolt [[23. detsember|detsembril]] [[1958]] ning kinnitati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega samast päevast [[1958]]. aastal. Põhimääruse kohaselt olid RJK ülesanneteks:
 
{{Tsitaat|Riikliku Julgeoleku Komitee põhimääruse alusel olid RJK ülesanneteks:
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus]] ([[Eriosakond]], sõjaline vastuluure), ülem [[Dmitri Leonov]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus]] (salajas-poliitiline) ("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega"), ülem [[kindralleitnant]] [[Fjodor Haritonov]] (-1957), [[kindral]] [[Jevgeni Pitovranov]] (1957-);
**4. osakond, mille koosseisus [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja sektide, [[katoliku kirik]]u, [[judaism]]i- ja [[muslim]]i ehk [[islam]]isusu organisatsioonide järelvalvegajärelevalvega tegelenud jaoskonnad; Osakonna ülem Vassili Lutov.
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus]] (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel), ülem [[Ivan Betin]] (''Бетин Иван Иосифович'') (1955)<ref>[http://www.knowbysight.info/BBB/09281.asp Бетин Иван Иосифович]</ref>, [[Pjotr Ivašutin]];
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus]] (vastuluure transpordivahendite sfääris Jegorov M.I;
**[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus]], reorganiseeriti [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks]]
*[[1966]]. aasta [[15. november|15. novembril]] loodi pärast [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]] 11. osakond, (tegevuse koordineerimiseks sotsialismimaade julgeolekuasutustega).
*[[1967]]. aasta [[25. juuni]]l loodi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus]] (võitlus ideoloogilise diversiooniga, taastatati iseseisev poliitilise politsei struktuurüksusstruktuuriüksus).
**[[20. november]] loodi 12. osakond (telefoniliiinide ja ruumide salajaseks pealtkuulamiseks);
*[[1968]]. aasta [[24. juuli]]l liideti 11. osakond [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] koosseisu;
*[[1974]]. aasta [[16. august]]il reorganiseeriti 15. valitsus 15. peavalitsuseks;
*1976. aastal moodustati NSV Liidu liiduvabariikide ning haldusüksustses (linnades ja rajoonides) täiendavalt ''2000'' täiendavat RJK piirkondlikku asutust ning suurednati RJK isikkoosseisu «2250 ametikoha võrra, sealhulgas 1750 ohvitseri, 500 seersandi ja vabapalgalise võrra. Uutest ametikohtadest 100 loodi keskaparaadis ning täiendavalt eraldati RJK asutustele 250 sõiduautot, millest 10 eraldati keskaparaadile».
Pärast 1977. aastal uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] läbi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe]], kes oli ka Poliitbüroo liige - [[NLKP KK Poliitbüroo]]le - NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.
===NSV Liidu MN j.a. RJK õppeasutused===
*NSV Liidu MN j.a. RJK Kõrgem Kool (''Высшая школа КГБ при Совете министров СССР''), Moskvas. 1962. aastast F. Dzeržinski nimeline Kõrgem kool.
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 101, 1968. aastast MN j.a. RJK Instituut, Moskva lähedal;
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr. 201 (territoriaalorganite ja [[vastuluure]]töötajate ettevalmistamine), [[Gorki]]s, mis tegutses kuni [[1960]]. aastani;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 204, [[Kiiev]]is, [[Ukraina NSV]]-s, mis reorganiseeriti 1969. aastal MN j.a. RJK Kursusteks;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 302 [[Minsk]]is, [[Valgevene NSV]]-s (''Высшие курсы КГБ по подготовке оперативных работников для территориальных органов госбезопасности''<ref>[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/school/302.htm Школа №302 – Высшие курсы КГБ]</ref>), mis 1964. aastal muudeti MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 2-aastase õppeajaga kool nr. 303, [[Vilnius]]es, [[Leedu NSV]]-s, mis tegutses kuni [[1959]]. aastani;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 305, [[Tbilisi]]s, [[Gruusia NSV]]-s, mis reorganiseeriti MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks
*NSV Liidu MN j.a. RJK vastuluurekool nr. 306, [[Harkov]]is, [[Ukraina NSV]]-s;
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 311, [[Novosibirsk]]is, mis reorganiseeriti 1974. aastal MN j.a. RJK Kõrgemaks sõjaväe[[vastuluure]]kursusteks (''Высшие курсы военной контрразведки'');
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 401, [[Leningrad]]is, mis reorganiseeriti 2-aastase õppeajaga MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks ([[varjatud jälgimine|varjatud jälgimisega]] tegelevatele töötajatele)