Erinevus lehekülje "Anhalt" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
=== Anhalti krahvid ===
 
9. sajandi kestel oli ala [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] osa. 11. sajandil oli see [[Esico (Ballenstedt)|Esico]] (suri aadtalaastal 1059 või 1060) valitsemise all. Tema poeg oli Adalbert II (suri aastal 1080), ja pojapoeg [[Otto (Ballenstedt)|Otto Rikas]] oli esimene, kes kandis Anhalti krahvi tiitlit. Otto, tuntud ka kui Ballenstedti krahv, oli Anhalti krahvi [[Albrecht Karu]] isa; vimane vallutas Brandenburgi slaavi territooriumid. Kui Albrecht aastal 1170 suri, sai Anhalti krahviks tema poeg [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Bernhard suri aastal 1212 ja Saksimaast eraldatud Anhalt läks tema pojale Heinrich I-le, kes aastal 1218 võttis vürstitiitli ja oli Anhalti vürstisuguvõsa tegelik asutaja. Heinrich I on lisatud ''[[Codex Manesse]]'' [[minnesinger]]ite hulka.
 
=== Anhalti vürstid ===
Heinrichi surmaga aastal 1252 jagasid tema kolm poega vürstkonna ja asutasid vastavalt [[Anhalt-Aschersleben|Ascherslebeni]], [[Anhalt-Bernburg|Bernburgi]] ja [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]] liinid. Ascherslebeni valitsejasugu hääbus aastal 1315 ja tema valdused liidendas naabruses asunud [[Halberstadti piiskopkond]], lahutades seega [[Anhalt-Bernburg]]i alad kahte eraldiseisvasse ossa. Viimane Anhalt-Bernburgi algse liini vürst suri aastal 1468 ja tema maad pärisid viimasena allesjäänud [[Anhalt-Zerbst]]i liini vürstid. Selle perekonnaharu valdused jagati aastal 1396, ja pärast Bernburgi omastamist teostas vürst [[Georg I (Anhalt-Dessau)|Georg I]] Zerbsti edasise jagunemise (Zerbst ja Dessau). 16. sajandi algul oli perekond mitme vürsti surma või troonist loobumise tõttu jagunenud vaid kaheks haruks (Anhalt-Köthen ja Anhalt-Dessau, mis mõlemad tekkisid aastal 1471 Anhalt-Dessaust).
 
[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]] ''Pihiisa'', kes sai Anhalt-Kötheni vürstiks aastal 1508, oli teine valitseja maailmas, kes kehtestas oma valdustes [[reformatsioon]]i. Ta oli [[Augsburgi usutunnistus]]e kaaskehtestaja aastal 1530, ning pandi pärast [[Mühlbergi lahing]]ut aastal 1547 riigivande alla ja keiser [[Karl V]] võttis tema maad. Pärast [[Passau leping|Passau rahu]] aastal 1552 ostis ta oma vürstkonna tagasi, kuid kuna ta oli lastetu, andis ta selle aastal 1562 oma sugulastele Anhalt-Dessau vürstidele. [[Ernst I (Anhalt-Dessau)|Ernst I-sestst]] (suri aastal 1516) jäi maha kolm poega, [[Johann IV (Anhalt-Zerbst)|Johann IV]], [[Georg III (Anhalt-Dessau)|Georg III]] ja [[Joachim I (Anhalt-Dessau)|Joachim]], kes valitsesid oma maid koos palju aastaid, ja kes pooldasid [[luterlus]]t, mis muutus seega Anhaltis domineerivaks. Umbes aastal 1546 jagasid kolm venda oma vürstkonna ning asutasid [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]], [[Anhalt-Plötzkau|Plötzkau]] ja Dessau liinid. See jaotus oli siiski ajutine, kuna [[Anhalt-Köthen|Kötheni]] omastamine ning rida surmasid valitsevate vürstide seas võimaldas Johann IV pojal [[Joachim Ernst (Anhalt)|Joachim Ernstil]] aastal 1570 ühendada kogu Anhalt oma võimu alla.
 
[[Pilt:Holy Roman Empire 1648.svg|thumb|left|200px|Kaart, mis näitab Anhalti aastal 1648]]
[[Pilt:Wappen Anhalt 1703.gif|thumb|left|150px|Hertsogkonna vapp aastal 1703.]]
 
Aastal 1665 hääbus Anhalt-Kötheni haru ja vastavalt perekonna lepingule päris selle Anhalt-Plötzkau vürst [[Lebrecht (Anhalt-Köthen)|Lebrecht]], kes allutas Plötzkau Bernburgile ja võttis tiitliks Anhalt-Kötheni vürst. Samal aastal otsustasid Anhalti vürstid, et kui mõni perekonna haru hääbub, tuleb selle maad ülejäänud harude vahel võrdselt jagada. Seda kokkulepet täideti pärast Anhalt-Zerbsti vürsti [[Friedrich August (Anhalt-Zerbst)|Friedrich Augusti]] surma aastal 1793 ning Zerbst jagati kolme ülejäänud vürsti vahel. Nende aastate jooksul iseloomustas erinevate vürstide poliitikat, võibollavõib-olla tahtlikult, märkimisväärne ühtsus. Korra või kaks pooldas vürst [[kalvinism]]i, kuid üldiselt jäi perekond truuks [[Martin Luther]]i õpetusele. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] esiletõus andis Anhaltile hirmuäratava naabri ning pikaleveninud esmasünniõiguse kehtestamine kõigi perekonna harude poolt hoidis ära vürstkonna edasise jagunemise.
 
=== 19. sajandi hertsogkonnad ===
[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Herzogtum Anhalt (Großes).png|thumb|19. sajandi Anhalti hertsogkonna vapp.]]
 
Aastal 1806 ülendas [[Napoleon I|Napoleon]] järelejäänud Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni riigid hertsogkondadeks; vahepeal olid Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst lõpetanud olemasolu. Hertsogkonnad ühinesid taas aastal 1863 Kötheni ja Bernburgi liinide hääbumise tõttu. Uus hertsogkond koosnes kahest suurest osast, Ida- ja Lääne-Anhaltist, mida eraldas Preisimaa [[Saksimaa provints]]i osa, ning viiest [[eksklaav]]ist, mida ümbritses [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] territoorium: [[Alsleben]], [[Großmühlingen|Mühlingen]], [[Dornburg]], [[Gödnitz]] ja [[Abberode|Tilkerode-Abberode]]. Hertsogkonna idapoolsem ja suurem osa külgnes Preisimaa [[Potsdam]]i valitsemisringkonnaga (Preisimaa [[Brandenburgi provints]]) ning [[Magdeburg]]i ja [[Merseburg]]iga, mis kuulusid Preisimaa Saksimaa provintsi. Läänepoolsem ja väiksem osa, niinimetatud ülemhertsogkond või [[Ballenstedt]], külgnes ka kahe viimatinimetatudviimati nimetatud piirkonnaga, aga ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaga]].
 
Ühendatud Anhalti riigi pealinn oli [[Dessau]].
== Rahvastik ==
 
Maa oli jagatud [[Dessau]], [[Köthen (Anhalt)|Köthen]]i, [[Zerbst (Anhalt)|Zerbst]]i, [[Bernburg (Saale)|Bernburg]]i ja [[Ballenstedt]]i kreisideks, millest Bernburg oli enim ja Ballenstedt vähim rahvastatud. Linnadest neljas, Dessau, Bernburg, Köthen ja Zerbst, ületas rahvaarv 20 000. Endise hertsogkonna asukad, väljaarvatud umbes 12 000 [[Katoliku kirik|Rooma katoliiklast]] ja 1700 [[juudid]], olid [[Anhalti Evangeelne Kirik|Anhalti Evangeelse Kiriku]] liikmed (saksa [[:de:Evangelische Landeskirche Anhalts|Evangelische Landeskirche Anhalts]]). Kõrgeim kiriklik võim oli [[konsistoorium]]il Dessaus; samas 39 -liikmeline [[sinod]] valiti kuueks aastaks, mis kogunes aeg-ajalt arutama siseküsimusi, mis puudutasid kiriku organisatsiooni. Rooma katoliiklased allusid [[Paderborni piiskopkond|Paderborni piiskop]]ile.
 
== Põhiseadus ==
 
Hertsogkond oli 17. septembril 1859 väljakuulutatudvälja kuulutatud ja seejärel erinevate [[dekreet]]idega muudetud põhiseaduse järgi [[konstitutsiooniline monarhia]]. Hertsog, kes kandis tiitlit "Kõrgus", omas täidesaatvat võimu, jagades samas seadusandlikku võimu maaomanikega. [[Maapäev]] (''Landtag'') koosnes 36 liikmest, kellest kaks nimetas hertsog, kaheksa olid kõrgeimaid makse maksvate maaomanike esindajad, kaks kõrgeimalt maksustatud äri- ja tööstusklasside liiget, neliteist muud linnade [[Hääletus|valijat]] ja kümme maapiirkondadest. Esindajad valiti kuueks aastaks kaudsel hääletamisel ja pidid olema vähemalt 25 aastased. Hertsog valitses riigiministri kaudu, kes oli kõigi ministeeriumite president rahandus, siseasjad, haridus, usuasjad ja statistika.
 
== Anhalti valitsejad ==
109 521

muudatust