Alfred Suur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Alfred king of Wessex London 880.jpg|thumb|right|Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880.]]
'''Alfred Suur''' ([[849]] – [[26. oktoober]] [[899]], [[vanainglise keel]]es ''Ælfrēd'' või ''Ælfrǣd'') oli [[Wessex]]i [[Wessexi kuningas|kuningas]] aastail [[871]]–[[899]] ja [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] [[Inglismaa kuningas|kuningas]] aastail [[878]]–[[899]].
Alfred kaitses [[Inglismaa]] lõunaosa [[anglosaksi kuningriigid|anglosaksi kuningriike]] viikingite rünnakute eest, saades selle eest seni ainsa Inglismaa kuningana lisanime Suur. Alfred Suur oli esimene [[läänesaksid]]e kuningas, kes nimetas ennast [[anglosaksid]]e kuningaks.
==Taanlaste invasioon==
[[Pilt:England 878.svg|thumb|right|200px|Inglismaa kaart aastal 878]]▼
Aastal 865 saabus Inglismaale viikingite suur armee, mida anglosaksid kirjeldasid kui [[Suur paganate armee]]. Seda tugevdas aastal 871 Suur suvearmee. Kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte: [[Northumbria]] aastal 867, [[East Anglia]] aastal 869 ja peaaegu kogu [[Mercia]] aastatel 874-77. Vaid [[Wessex]]i kuningriik suutis ellu jääda.
==Wessexi valitsejana==
Pärast võitu Edingtonis ja sellele järgnenud rahulepingut asus Alfred muutma oma Wessexi kuningriiki pideval sõjajalal olevaks ühiskonnaks. Alfred otsustas asutada Wessexi keskusena [[Winchester]]i. Ta ehitas laevastiku, korraldas ümber armee ja püstitas kindlustatud linnade (''[[burh]]'') süsteemi. Ta kasutas oma ''burh''ide jaoks peamiselt vanu [[Inglismaa#Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina|Rooma]] linnu, kuna ta suutis ümber ehitada ja kindlustada nende olemasolevad kindlustusi. ''Burh''ide ja alalise armee säilitamiseks kehtestas ta maksusüsteemi (''[[Burghal Hidage]]''). Need ''burh''id tegutsesid kaitseehitistena. Viikingid ei suutnud seejärel ületada suuri Wessexi osi: ''Anglosaksi kroonika'' teatab, et Taani rüüstajaid võideti, kui need püüdsid rünnata Chichesteri ''burh''i. ''Burh''id, kuigi peamiselt mõeldud kaitseehitisteks, olid ka ärikeskused, meelitades ettevõtjaid ja turge ohutu varjupaigana, ning need pakkusid kindlat kohta kuninga rahapajale.
Uus laine Taani sissetungijaid saabus aastal 891, kellega liitus ka Guthrum ja alustasid sõjategevuse, rünnates [[Rochester]]i [[Kenti kuningriik|Kent]]is. Kenti kuningriik oli üks seitsmest traditsioonilisest [[Seitse kuningriiki|anglosaksi kuningriigist]], kuid see kaotas oma iseseisvuse 8. sajandil, kui sellest sai [[Mercia]] alamkuningriik. 9. sajandil sai sellest [[Wessex]]i alamkuningriik ja 10. sajandil sai see Wessexi juhtimisel loodud ühendatud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] osaks. Sõjategevus kestis üle 3 aasta. Alfredi uus kaitsesüsteem siiski töötas ja lõpuks surus see taanlased maha: need loobusid ja kadusid suvel 896.
▲[[Pilt:England 878.svg|thumb|right|200px|Inglismaa kaart aastal 878]]
==Inglismaa kuningriik==
▲Aastal 865 saabus Inglismaale viikingite suur armee, mida anglosaksid kirjeldasid kui [[Suur paganate armee]]. Seda tugevdas aastal 871 Suur suvearmee. Kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte: Northumbria aastal 867, East Anglia aastal 869 ja peaaegu kogu Mercia aastatel 874-77. Vaid Wessexi kuningriik suutis ellu jääda. Märtsis 878 ehitas Wessexi anglosaksi kuningas Alfred Suur väheste meestega linnuse [[Athelney]]sse, sügaval peidus Somerseti soodes. Ta kasutas seda baasina, kust viikingeid rünnata. Mais 878 pani ta kokku Somerseti, Wiltshire'i ja Hampshire'i inimestest moodustatud armee, mis võitis viikingite armeed [[Edingtoni lahing]]us. Viikingid taganesid oma linnusesse ja Alfred asus seda piirama. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht [[Guthrum]] nõustus taanduma Wessexist ja ennast ristida laskma. Ametlik tseremoonia viidi läbi mõned päevad hiljem [[Wedmore'i rahu|Wedmore]]'is. Siis järgnes [[Alfredi ja Guthrumi leping|rahuleping]] Alfredi ja Guthrumi vahel, milles oli mitmeid sätteid, sealhulgas piiride määratlemine alale, mida pidid valitsema taanlased (mis sai tuntuks kui [[Danelaw]]), ja alale, mida Wessex. Wessexi kuningriik kontrollis [[878]]. aastast osa keskmaast ja kogu lõunat (väljaarvatud Cornwall, mis oli ikka veel brittide käes), samas taanlased hoidsid East Angliat ja põhja.
Sõjategevuse lõppedes toimusid läbirääkimised Alfred Suure ja Guthrumi vahel, mille tulemusel määratleti taanlaste ja anglosakside alade piirid ja moodustus algne [[Anglosaksi Inglismaa|anglosakside]] [[Inglismaa kuningriik]], mis hõlmas [[Wessex]]it, [[Mercia]]t ja [[Kenti kuningriik|Kenti]], Lõuna-Inglismaal.
==Isiklikku ja järglased==
▲Pärast võitu Edingtonis ja sellele järgnenud rahulepingut asus Alfred muutma oma Wessexi kuningriiki pideval sõjajalal olevaks ühiskonnaks. Ta ehitas laevastiku, korraldas ümber armee ja püstitas kindlustatud linnade (''[[burh]]'') süsteemi. Ta kasutas oma ''burh''ide jaoks peamiselt vanu Rooma linnu, kuna ta suutis ümber ehitada ja kindlustada nende olemasolevad kindlustusi. ''Burh''ide ja alalise armee säilitamiseks kehtestas ta maksusüsteemi (''[[Burghal Hidage]]''). Need ''burh''id tegutsesid kaitseehitistena. Viikingid ei suutnud seejärel ületada suuri Wessexi osi: ''Anglosaksi kroonika'' teatab, et Taani rüüstajaid võideti, kui need püüdsid rünnata Chichesteri ''burh''i. ''Burh''id, kuigi peamiselt mõeldud kaitseehitisteks, olid ka ärikeskused, meelitades ettevõtjaid ja turge ohutu varjupaigana, ning need pakkusid kindlat kohta kuninga rahapajale. Uus laine Taani sissetungijaid saabus aastal 891, alustades sõda, mis kestis üle 3 aasta. Alfredi uus kaitsesüsteem siiski töötas ja lõpuks surus see taanlased maha: need loobusid ja kadusid suvel 896.
Alfred Suur oli abielus [[Mercia]] valitsejadünastiast pärit [[Ealhswith]]iga, nende järglased:
*[[Æthelflæd]], kes oli abielus (884) Merciat Wessexi ülemvõimu all valitsenud [[Æthelred (ealdorman)|Lord Æthelrediga]] ja kes valitses Merciat peale abikaasa haigestumist. Pärast Æthelredi surma aastal 911 valitses Æthelflæd Merciat, kui 'mertsialaste emand',
*[[Edward Vanem]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] kuningas (valitses [[899]]–[[924]]).
Alfred Suure elu on kirjeldanud [[Wales]]i piiskop ja õpetlane [[Asser]] oma 10. sajandil kirjutatud teoses. Alfred oli haritud mees, kes edendas haridust ja parandas oma kuningriigi õigussüsteemi ning sõjalist korraldust.
Osa katoliiklasi peab Alfred Suurt [[pühak]]uks, kuigi teda pole ametlikult kunagi [[kanoniseerimine|pühakuks kuulutatud]]. [[Anglikaani kirik]]ute ühendus austab Alfred Suurt pühakuna, pidades tema mälestuspäeva 26. oktoobril.
{{ENref|:en:Alfred the Great|30.05.2011}}▼
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=uus tiitel | nimi=[[Inglismaa kuningas]] | aeg=[[871]]–[[899]] | järgnev=[[Edward Vanem]]}}
{{lõpp}}
▲{{ENref|:en:Alfred the Great|30.05.2011}}
==Vaata ka==
*[[Anglosaksi Inglismaa]]
| |||