Redaktsioon: 5. november 2015, kell 19:08 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. november 2015, kell 03:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Parempoolsus''' on termin [[poliitika]]s, mida seostatakse erinevate [[ideoloogia]]tega nagu näiteks [[konservatism]], [[uusliberalism]], [[monarhism]], [[natsionalism]] jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale [[vasakpoolsus]]ele. Termin ise on pärit juba [[Prantsuse revolutsioon]]i aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid [[revolutsioon]]i, istusid vasakul. [[19. sajand]]il nimetati parempoolseks [[konservatism\|konservatiivset]] suunda ja vasakpoolseks [[liberalism\|liberaalset]] suunda. Näiteks [[Høyre\|Norra konservatiivset parteid]] (~~asut~~asutatud [[1886]]) nimetatakse ''Høyre'' (tõlkes: parempoolsus) ja [[Venstre (Norra)\|Norra Liberaalne Partei]] (~~asut~~asutatud [[1884]]) kannab tänaseni nimetust [[Venstre (Norra)\|Venstre]] (tõlkes: [[vasakpoolsus]]) olles praegu parempoolne ehk [[uusliberalism\|uusliberaalne]] partei. Üha enam aga hakkasid end vasakpoolsetena määratlema [[Sotsiaaldemokraatia\|sotsiaaldemokraatlikud]] parteid, mille tulemusena sattusid liberaalid vasakpoolsete ([[Sotsialism\|sotsialistide]]) ja parempoolsete ([[konservatism\|konservatiivide]]) keskele. Seetõttu said neist [[tsentrism\|tsentri]]- ehk keskerakonnad. Samal ajal toimus ka liberaalide mõju pidev nõrgenemine, nad kaotasid oma poolehoidjaid nii vasakule kui paremale. 7. rida: Liberaalide toetajate vaesem osa hakkas hääletama reformistlikumaks muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted ([[isikuvabadus]], [[demokraatia]], [[rahvuslus]]). [[20. sajand]]i alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis [[Euroopa]] maades jäänud tänaseni. [[USA]] kujutab endast selles suhtes erandit, sest ~~kui~~ seal tähendab liberaal endiselt sotsialisti ja kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. [[20. sajand]]i lõpul said uusliberaalsed erakonnad täiendust [[NSV Liit\|NSV Liidu]] lagunemise tagajärjel uutes tingimustes tekkinud erakondadest ja see on ~~muunud~~muutnud neid üldiselt tsentrierakondadest pigem paremerakondadeks ja seda põhiliselt, kuna nad pooldavad riigi osaluse vähenemist majanduses ja seetõttu on viinud [[Ida-Euroopa]]s läbi reforme, nagu [[erastamine]], mille tulemusel toimib [[turumajandus]] paljudes Euroopas klassikaliselt riigi pärusmaaks peetavatel aladel nagu [[infrastruktuurid]] janing inimeste [[sotsiaalteenused\|sotsiaal-]] ~~ning~~ja [[raviteenused]] ja seeläbi pooldavad ka [[maksud]]e ~~vähedamist~~vähendamist. Euroopas mõeldakse [[21. sajand]]il liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk [[uusliberalism]]i, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks [[Saksamaa]]l on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris.

Parempoolsus: erinevus redaktsioonide vahel