Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Parempoolsus''' on termin [[poliitika]]s, mida seostatakse erinevate [[ideoloogia]]tega nagu näiteks [[konservatism]], [[uusliberalism]], [[monarhism]], [[natsionalism]] jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale [[vasakpoolsus]]ele. Termin ise on pärit juba [[Prantsuse revolutsioon]]i aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid [[revolutsioon]]i, istusid vasakul.
 
[[19. sajand]]il nimetati parempoolseks [[konservatism|konservatiivset]] suunda ja vasakpoolseks [[liberalism|liberaalset]] suunda. Näiteks [[Høyre|Norra konservatiivset parteid]] (asutasutatud [[1886]]) nimetatakse ''Høyre'' (tõlkes: parempoolsus) ja [[Venstre (Norra)|Norra Liberaalne Partei]] (asutasutatud [[1884]]) kannab tänaseni nimetust [[Venstre (Norra)|Venstre]] (tõlkes: [[vasakpoolsus]]) olles praegu parempoolne ehk [[uusliberalism|uusliberaalne]] partei.
 
Üha enam aga hakkasid end vasakpoolsetena määratlema [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikud]] parteid, mille tulemusena sattusid liberaalid vasakpoolsete ([[Sotsialism|sotsialistide]]) ja parempoolsete ([[konservatism|konservatiivide]]) keskele. Seetõttu said neist [[tsentrism|tsentri]]- ehk keskerakonnad. Samal ajal toimus ka liberaalide mõju pidev nõrgenemine, nad kaotasid oma poolehoidjaid nii vasakule kui paremale.
Liberaalide toetajate vaesem osa hakkas hääletama reformistlikumaks muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted ([[isikuvabadus]], [[demokraatia]], [[rahvuslus]]).
 
[[20. sajand]]i alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis [[Euroopa]] maades jäänud tänaseni. [[USA]] kujutab endast selles suhtes erandit, sest kui seal tähendab liberaal endiselt sotsialisti ja kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik.
 
[[20. sajand]]i lõpul said uusliberaalsed erakonnad täiendust [[NSV Liit|NSV Liidu]] lagunemise tagajärjel uutes tingimustes tekkinud erakondadest ja see on muunudmuutnud neid üldiselt tsentrierakondadest pigem paremerakondadeks ja seda põhiliselt, kuna nad pooldavad riigi osaluse vähenemist majanduses ja seetõttu on viinud [[Ida-Euroopa]]s läbi reforme, nagu [[erastamine]], mille tulemusel toimib [[turumajandus]] paljudes Euroopas klassikaliselt riigi pärusmaaks peetavatel aladel nagu [[infrastruktuurid]] janing inimeste [[sotsiaalteenused|sotsiaal-]] ningja [[raviteenused]] ja seeläbi pooldavad ka [[maksud]]e vähedamistvähendamist.
 
Euroopas mõeldakse [[21. sajand]]il liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk [[uusliberalism]]i, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks [[Saksamaa]]l on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris.