Reaganoomika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P konseptsioon > kontseptsioon
P näpukaid
2. rida:
 
'''Reaganoomika''' ehk '''reiganoomika''' oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Ronald Reagan]]i (ametiaeg [[1981]]–[[1989]]) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada.
==ReiganoomikaReaganoomika==
[[Pilt:Ronald Reagan candid black and white.gif|pisi|right|Ronald Reagan]]
'''ReiganoomikaReaganoomika''' (inglise keeles ''Reaganomicsreaganomics'') – Ameerika Ühendriikide majanduspoliitika 1981–1989 aastatel 1981–1989 president [[Ronald Reagan]]i ajal. On seotud võimule tulnud respublikaanide parteiga, neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud lõuna riikideslõunariikides. ReiganoomikaReaganoomika aluseks oli majanduse pakkumise teooria. Reguleerida ei tulnud mitte toote nõudmist, vaid produkti tootmise stimuleerimist. <ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
 
Reaganoomika põhipunktid on:
Reiganoomika põhipunktitid on:
# Valitsuse kulude vähendamine
# Maksude vähendamine
# Riigi majandusse sekkumise vähendamine
# Inflatsiooni vähendminevähendamine raha massi vähendamise kaudu.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
==Põhimõte==
Neokonservatiivse teooria põhjal on toimudtoimus [[konservatiivne]] pööre majanduses 1970.–1980. aastate piiril.
NeokonservatoriiteNeokonservatiivide kreedo ja poliitika erines nende omast, kes määrasid terve sõjajärgse ühiskonna arenemise põhiparameetreid. Suuna aluseks oli pakkumise kontseptsioon. Eelistama hakati kokkuhoidu, mitte kulusid.
Pakkumise kontseptsioon seetõttu deklaarerib kokkuhoiu suurendamise vajadust ja suhtelist tarbija nõudmiste vähendamist.
Olulisemaks pakkumise teoria jooneks oli maksude esiletõstmine .
Mitteinflatsioonilise kasvu saavutamiseks on vaja mõjutada tootmist, maksude vähendamise kaudu, ülem maksumäärade vähendamine korporatsioonide tulude peale ja isiklike tulude peale. Oluliseks komponendiks on riigi kulude vähendamine koos maksumäärade vähendamisega. Samal ajal [[Ronald Reagan|R. Reagan]] tahtis suurendata kulutusi relvastusele.
ReiganoomikaReaganoomika põhielemendiks sai 1981. aastal vastu võetud seadus maksumäärade kohta. Ta nägi ette etapilist isikutulumaksu vähendamist 23% peale, 70% kuni 5070–50% maksimaalsed maksumäärad tuludele kapitalist, amortisatsiooni ärakirju tähtajade vähendamine, investeerimismaksude soodustuste suurendamist.
Viie aasta jooksul maksude lühendamine pidi kahandama laekumise riigi eelarvesse peaaegu 750 miljardi dollari peale. Need määrad pidid stimuleerima tööd, kokkuhoidu, investeerimist. Sellest tuleb tööpuuduse vähendamine, tootmiste suurendamine ja Ameerika toodete konkurentsivõime maailma turgudel. See kõik võimaldab majanduse kasvu.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
==ReiganoomikaReaganoomika tulemused==
Kuid praktika näitas et teoreetiline skeem töötas teistmoodi. Maksude stimulidstiimulid ei vältinud majandusliku kriisi. Sõjajärgses perioodis see kriisis oli kõige raskem oma kestvuses, tööpuuduses, tootmise langemisel. 1983. aastal saabus konjukturikonjunktuuri parenemine .
Aasta keskmised töötootmise kasvu tempod selle perioodi jooksul olid 0,9%, kuigi olid mõne võrra suuremad kui aastatel 1973–1981 aastadel (0,6%), kuid andsid järele kogu sõjajäärgselesõjajärgsele perioodi näitarvele - 1,9%.<ref>http://www.finman.ru/articles/2001/5/602.html</ref>
Ameerika ühiskonnas sai tundlikuks tendents ebavõrtseleebavõrdsele materiaalsele seisule . Maksude vähendamisel võitsid jõukad kihid ja rida sotsiaalsete prograamideprogrammide koondamisel said kannatada vähekindlustatud pered.
1986. aastal võttis [[senat]] vastu seaduse „maksu reformist“„maksureformist“ Tema eesmärgiks oli võtta arvese mõned kriitilised määrkused, 1981. aasta seaduse kohta ja kompenseridakompenseerida tema negatiivseid mõjusid. Viimase reformi põhieesmärgiks oli ülem maksudemäärade alandamine nii individuaalse tulumaksu peale, kui ka korporatsioonide maksu tulu peale.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
==Kokkuvõte==
[[NeokonservatoriteNeokonservatism|Neokonservatiivide]] ettevõtnudastutud sammud tõid riigi rolli funktsioonide üsna suureks ümberkasvamiseks. Muutus tema roll majanduses, ametiühingud ei mänginud enam olulist rolli. Riigi tegevusse tuleb sisse turuelement, kaob kindel piir riikliku ja isikliku vahel. Vaba kaubandus osutub reiganoomikareaganoomika ekspordivahendiks. See suund aitas pääseda Ameerika kampaaniatel teiste maade turule, soodustas tehnilist progressi USA-s, nende majanduse struktuurilist ümberehitamist ja rea probleemide (nt inflatsiooni) lahendamist.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>