Erinevus lehekülje "Lavrentsium" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 9 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
Teadaolevatest [[isotoop]]idest pikima elueaga on isotoop [[massiarv]]uga 262, mille [[poolestusaeg]] on 3,6 [[tund]]i.
 
Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke [[radioaktiivsus|radioaktiivne]] [[metall]]. Tema [[sulamistemperatuur]] on 1627º °C. Vähesed katsed lavrentsiumi [[aatom]]itega näitavad, et see käitub sarnaselt [[aktinoidid]]ega, seetõttu paigutati tedata varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski [[d-elemendid|d-element]], mistõttu tuleb ta paigutada teiste d-elementide hulka.
 
==Ajalugu==
 
Lavrentsiumi avastasid [[Albert Ghiorso]], [[Torbjorn Sikkeland]], [[Almon Larsh]] ja [[Robert M. Latimer]] [[14. veebruar]]il [[1961]]. aastal [[Berkeley kiirguslabor]]is [[California ülikool]]is [[USA]]-s. Seda tekitati, pommitades 3 milli[[gramm]]i kaliforniumi kolme isotoobi segu [[boor]]-10 ja boor-11 ioonidega.
 
Kaliforniumi aatomituumad said [[laeng]]u, põrkasid tagasi ümbritsevast [[heelium]]keskkonnast tagasi ja püüti kinni õhukesele [[vask]]lindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi <sup>257</sup>103, mis lagunes 8,6 [[elektronvolt|MeV]] [[alfa-osake|alfaosake]]ste emiteerumisel. Saadud isotoobi [[poolestusaeg]] oli 4,2 [[sekund]]it. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga <sup>258</sup>Lr.
 
==Välislingid==
126 164

muudatust