Vadak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
4. rida:
Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8–10 liitrit vadakut.<ref name="emü" /> Vadak on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik.<ref name="emü" /> Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur [[laktoos]], millele lisanduvad [[mineraalsoolad]], jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid [[valk]]e (0,5%).<ref name="emü" /> [[Vitamiin]]idest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid.<ref name="emü" /> Vadakust toodetakse rafineeritud piimasuhkrut ning vadakuvalgu kontsentraati, mis on hinnaline lastetoitude algaine.<ref name="Luup" />
 
Varem kasutati vadakut peamiselt loomasöödana, tänapäeval toodetakse vadakust erinevaid lisasaadusi, mida kasutavad toorainena keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ningja toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel.<ref name="ml" /> Vadakuvalgust tehakse munavalgeasendajat ja vadakujooke.<ref name="Luup" /> ''[[Mozzarella]]'' juustu tootmise kõrvasaadusena saadud vadakust valmib vadakukohupiim ''[[ricotta]]''.<ref name="Luup" /> Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine. Samuti on võimalik vadakule täispiima lisades valmistada sellest uuesti juustu. <ref name="Luup" />
 
Kõrge biosaadavusega vadaku[[valk]]udest (beeta-laktoglobuliinbeetalaktoglobuliin, alfa-laktalbumiinalfalaktalbumiin jt) tehakse [[kulturism|kulturistide]] seas populaarseid toidulisandeid.
 
==Viited==