Kortikosteroon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lots94 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisool ja 11β,21-dihüdroprogesteroon,<ref name="test">R.A. Hill; H.L.J. Makin; D.N. Kirk; G.M. Murphy (23 May 1991). Dic...'
 
PResümee puudub
1. rida:
'''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisool ja 11β,21-dihüdroprogesteroon,<ref name="test">R.A. Hill; H.L.J. Makin; D.N. Kirk; G.M. Murphy (23 May 1991). Dictionary of Steroids. CRC Press. pp. 189–. ISBN 978-0-412-27060-4.</ref> on 21-süsinikuline [[steroidhormoon]] kortikosteroidide[[kortikosteroidid]]e klassist, mida toodetakse [[neerupealiste kooreskoor]]es. See on näriliste ja muude loomade [[stressihormoon]].
[[Pilt:Corticosterone-2D-skeletal.svg|pisi|Kortikosterooni molekul.]]
== Roll ==
16. rida:
Linnu vanemate reaktsioon sellele on see, et nad kulutavad rohkem aega toidu kogumisele ja on seega pesast kauem eemal, mis jätab pesa pikemaks ajaks järelevalveta.<ref>Kitaysky, A.S., Piatt, J.F., Wingfield, J.C. (2000). Corticosterone facilitates begging and affects resource allocation in the black-legged kittiwake. Behavioral Endocrinology, 12, 619-625.</ref> Pikenenud toidu kogumise ajal võivad mõnede linnuliikide tibud maha suruda kortikosterooni aktiivsuse ja nii vähendatakse negatiivset mõju kõrgendatud kortikosterooni tasemele.<ref>Kitaysky, A.S., Kitaishaia, E.V., Wingfield, J.C., Piatt, J.F. (2001). Dietary restriction causes chronic elevation of corticosterone and enhances stress response in red-legged kittiwake chicks. Journal of Comparative Physiology B, 8, 701-709</ref>
 
Näide, kuidas kortikosteroon linde mõjutab: Lääne- ja Kesk-Euroopas on uuringutega näidatud, et inimtegevus mõjutab [[Metsis|metsiste]] stressitaset ja elupaigakasutust mõjutab talveturism. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis [[Okaspuud|okaspuu]] okstest, millel on vähene toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal vähendab toitainete omastamise efektiivsust. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest on vaja korduvalt põgeneda võimaliku vaenlase eest. Eesti teadlaste tehtud uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset vali heli. Nimelt tehti uurimus, kus uuriti metsiste kortikosterooni [[Metaboliit|metaboliitide]] konsentratsioonikontsentratsiooni taset. Mõõtmisi tehti nende väljaheidetest. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid (Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusalasid) ja kontrollalasid. Selgus, et [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem, kuna laskeharjutuste ajal tekkinud müra häiris linde. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti – [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] oli stressitase madalam kui [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Võrumaa|Võrumaal]]. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi suuresti ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.<ref>Vallo Tilgar, Ivar Ojaste, Pauli Saag (2015), Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega </ref>
 
== Kortikosteroon närilistel==
23. rida:
Päevase eluviisiga loomadel on olukord vastupidine, kus [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tase on kõrgem hommikupoole. On vaadeldud kortiosterooni taset emastel ja isastel [[Rott|rottidel]] ja võrreldud seda tavalises situatsioonis ja stressi tekitavas olukorras.
Kortikosterooni vähendamine rottides pakub huvi asutustele, mis viivad läbi neurofüsioloogilisi uuringuid, ka akadeemilistele instituutidele ning ka farmaatsiatehastele, millel on ravimiuuringute osakonnad. Ravimid, mis mõjutavad [[Endokriinsüsteem|endokriinsüsteemi]] võivad suurendada või vähendada kortikosteroidi tootmist neerupealsete koores. Rottide kortikosteroon on seetõttu ravimite kõrvalmõjude näitaja. Samad mõjuained, mida nähakse rottides, nähakse tavaliselt ka inimestes.
Rottide plasma kortikosterooni kasutatakse tihti koos ACTH (adrenokortikotroopse hormooni) mõõtmisega kui stressi indikaatorit. ACTH on hüpofüüsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon. Kroonilise stressi mõjud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealse süsteemi funktsioonile on vanusest sõltuvad. Hiljutisemad uuringud näitavad, et vananemine tõstab baaskortikosteroonitasemeid, aga mitte stressist tulenevaid kortikosteroonitasemeid ajus.<ref>[https://www.alpco.com/pdfs/55/55-CORMS-E01.pdf Mouse and Rat Corticosterone ELISA ]</ref>
 
==Mõju mälule==
39. rida:
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Steroidhormoonid]]