Loomakaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P surnud link |
PResümee puudub |
||
14. rida:
Loomade kaitsmise ajalugu praeguse Eesti territooriumil ulatub aastasse [[1861]], mil [[Liivimaa kubermang]]us asutati Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts. Vanim loomakaitseselts [[Eesti kubermang]]us asutati [[1869]]. aastal [[Tallinn]]as, järgnes [[Tartu Eesti Loomakaitse Ühing]] ([[1901]]). Edasi läks seltside loomine tõusvas joones. Paljude teiste kõrval loodi need nt [[1927]]. aastal [[Haapsalu]]s ja [[Petseri]]s, [[1930]]. aastal [[Nõmme]]l ja [[Pärnu]]s, [[1931]]. aastal [[Tapa]]l ning [[1933]] nägi ilmavalgust [[Kuressaare Loomakaitse Selts]]. [[1935]]. aastaks oli Eestis 22 loomakaitsega tegelevat seltsi ja ühingut, kuhu kuulus 4500 täiskasvanut ja sama palju noorliikmeid. Tõhustamaks koostööd ja parandamaks tulemuslikumalt loomade heaolu, ühines enamik loomakaitseseltse 24. juulil 1929 Eesti Loomakaitsjate Liiduks (ELL). Esimest loomakaitseseaduse kava hakkas ELL rahvusvahelisi eeskujusid järgides välja töötama [[1935]]. aastal. Eelnõu võtsid vastu nii ELL-i juhatus kui ka [[1936]]. aastal toimunud Tartu VIII loomakaitse kongress, misjärel see esitati riigivanemale [[1937]]. aasta alguses. Loomakaitseorganisatsioonidesse kuuluti toona massiliselt. Seltside eestvedajeks oli enamasti kohalik võimueliit koos intelligentsi ja ärimeestega. Samuti pidasid loomakaitses osalemist vajalikuks paljud tollased riigimehed.
Loomakaitsjate põhitöö oli loomade pidamise, transportimise ja hukkamisega seotu jälgimine, vajadusel sekkumine ja koostöös politseiga loomavastaste tegude kohtusse suunamine. Loomade väärkohtlemise juhtumid päädisid suurte trahvidega, alternatiiviks pakuti reaalset vangistust. Ka tehti suures ulatuses teavitustööd. Näiteks paigaldati paljudes maakondades tee äärde nn hobusepalved: plakatid, kus paluti järskudel tõusudel hobuseid mitte liigselt sundida ja soovitati võimalusel nende koormat
Esimene [[loomade varjupaik|varjupaik]] koos kliinikuga kodututele koertele avati 1. jaanuaril [[1904]] Tallinnas ja see asus "poole [[vakamaa]]" suurusel maatükil, aadressil Riisenkampi 33A. Varjupaiga tegevust kajastavaid arve on säilinud alles aastast 1934, mil seltsi varjupaika toodi 38 leitud koera, peremehed loovutasid 202 koera ja 5 koera tuli haiguse tõttu surmata. Kuna 290 inimest soovis varjupaigast koera saada, siis pidid nad päris kaua ootama. Et vaid 5 inimest soovis kassi saada, tuli ülejäänud 107 peremeheta
Esimene eestikeelne loomakaitseteemaline üllitis avaldati 1891, kui Tallinna loomakaitsjad kirjastasid neljaleheküljelise vihiku "Tallinna Elajakaitse-Seltsi lennuleht Eesti rahvale". Pisut hiljem andis koolidele suunatud loomakaitse teemalise kirjutise välja õigeusu kiriku [[sinod]]. Vahepealsetest väljaannetest teated puuduvad, aga
==Vaata ka==
33. rida:
==Kirjandus==
*[[Kalle Kurg]] [http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_2_2001.PDF "Stalin, koht! ehk Sündinud inimeseks. (Looma ja inimese suhe kui sotsiaalne probleem.)"]
* [[Loone Ots]] [http://www.folklore.ee/tagused/nr31/looneots.pdf "Loomakaitse ja inimeste suhtumine loomadesse 1930. aastate Eestis"] Mäetagused 31, lk 63-85
| |||