Venemaa näljahädad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:1921 CPA 29.png|thumb|Postmark "Abiks nälgijatele" (1923)]]
'''[[Nälg]]a''' on '''[[Venemaa]]''' ajaloos esinenud sageli. Nälga põhjustasid klimaatilised olud, eriti [[põud]] ja selle põhustatudpõhjustatud [[ikaldus]], aga ka sõjad ja majanduslikud ümberkorraldused. Keskmiselt tekkis nälg iga 10–13 aasta järel ja ikaldus iga 5–7 aasta järel.
 
11.–16. sajandil olid suuremad näljahädad aastatel 1024, 1070, 1092, 1128, 1215, 1230–1231, 1279, 1309, 1332, 1422, 1442, 1512, 1553, 1557 ja 1570. 17. sajand algas suure näljaga [[1601]]. ja [[1602]]. aastal. Järgnesid näljahädad aastatel 1608, 1630 ja 1636. [[1650]]. aastal põhjustas ikaldus mässu [[Pihkva]]s.
18. rida:
Viimane suurem näljahäda tekkis [[1947]]. aastal pärast 1946. aasta põuda, mil nälga suri üle miljoni inimese.
 
Nälg pole Venemaalt kadunud ka tänapäeval. [[FAO]] andmetel nälgis aastatel 2000–2002 4% Venemaa elanikest 4% ehk 5,2 miljonit inimest.
{{commonskat|Famines in Russia}}
== Viited ==