Cheopsi püramiid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida:
Cheops laskis selle ehitada aastatel [[2551 eKr|2551]]–[[2471 eKr]]. Cheopsi püramiid asub [[Egiptus]]es, [[Giza]] platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
 
Ta loeti [[seitse maailmaimet|vanaaja seitsme maailmaime]] hulka ja on nendest ainuke, mis on tänasenitänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis [[Inglismaa]]l [[Lincolni katedraal]].
 
== Tehnilised andmed ==
 
*ehitise aluneEhitisealune pindala 5,4 hektarit
*kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit
*kõrgus praegu 137,3 meetrit
17. rida:
*kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
*keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
*umbkaudne kaal 6,5-75–7 miljonit tonni
*astmeid 203
*küljepikkused erinevad ligi 20 sentimeetrit
45. rida:
Kogu püramiid on ehitatud [[liivakivi]]st, kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud [[graniit]]plokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest.
 
Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sakrofaagsarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse (sisse pääsemiseks tuleb käpuli laskuda). Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal.
 
Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest.