Erinevus lehekülje "Saksa okupatsioon NSV Liidus" redaktsioonide vahel

P
näpukaid
P (resurss > ressurss)
P (näpukaid)
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: [[Rumeenia]] ([[Moldaavia ANSV]] ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi ([[Transnistria]])), [[Ungari]] ja [[Soome]] väed (osa [[Karjala-Soome NSV]]).
 
Sõjategevus Idarindel Saksa ja nõukogudeNõukogude vägede vahel ning sellele järgenudjärgnenud okupeeritud territooriumitel kehtestatud okupatsioonirežiim erines oluliselt Saksamaa poolt sõjategevusest Euroopas ning Euroopa riikides kehtestatud okupatsioonirežiimidest. Kardinaalselt erinevate meetodite aluseks oli [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa ja [[Kommunism|kommunistliku]] Nõukogude Liidu ideoloogilised erinevused. Formaalseks aluseks sõjategevuse käigus Nõukogude Liidus kehtivate sõjaseaduste mittetäitmiseks oli NSV Liidu poolt kõigi Venemaa keisririigi poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi lepingute mitteaktsepteerimine, sest NSV Liit ei lugenud ühtegi [[Venemaa keisririik|keiserliku Venemaa]] sõlmitud lepingut endale siduvaks<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-158-265.pdf Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal], lk 160</ref>.
 
Saksamaa poliitilise juhtkonna plaanide kohaselt oli pärast NSV Liidu vallutamist kavas kasutada Venemaa ressursse kasutada Saksamaa sõjatööstuse ja armee vajaduste rahuldamiseks toorainete ja toiduvarudega.
 
==Ukraina riigikomissariaat==
30. juulil 1941 taganesid nõukogudeNõukogude väed [[Lääne-Ukraina]]st ja [[Lviv]]i linnas kuulutasid [[Stepan Bandera]] ja [[OUN]] piirkonnas välja [[Ukraina]] iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmachti vägede poolt kuulutas koos Saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslase [[Andrei Melnik]]u poolt Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]].
 
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina riigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud [[Poola kindralkubermang]]uga liidetud [[Galiitsia]]).
Rindejoonega piirnevate territooriumite julgestuse- ja [[sisejulgeolek]]u tagamisega tegelesid:
*rindepiirkonnas ja kuni 50 km kaugusel rindejoonest:
**„kahe vastandliku poliitilise süsteemi vahelise lõppvõitluse iseloomust” lähtudes poliitiliste ja rassipoliitika eriülesannetega Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i [[Julgeolekupolitsei]] ja [[Julgeolekuteenistus|SD]] operatiivgrupid (''Einsatz gruppen'') (Vt. [[Einsatzgruppe A]], [[Väegrupp Nord]] territooriumil), armeede tagalakomandantide ja rindeüksuste operatsioonipiirkonnas [[SS]]il ja politseil pädevust ei olnud.
**tagalajulgestusega tegelesid armeede tagalakomandantidele allunud Saksa [[julgestusdiviis]]id ning kohalikest antibolševistlikult meelestatud elanikest moodustatud [[julgestusgrupp|julgestusgrupid]].
*tsiviilvalitsuse alla antud okupeeritud aladel ja väegruppide tagalas aga vastutasid sisejulgeoleku ja politseikorralduse eest väegrupi staabi ja tsiviilvalitsuse juurde Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i poolt määratud piirkonna kõrgem SS-i ja politseifüürer, kes administratiivselt allus Riigi Julgeoleku Peaametile, operatiivselt aga tegevuspiirkonna väegrupi või tsiviilvalitsuse juhtkonnale.
 
1941. aasta suve sõjategevuse tulemusel ja saksaSaksa vägede kiire edasiliikumise tõttu võeti [[sõjavang]]i tohutu hulk sõjavange, kuid saksa soomusgruppide [[tankikiil]]ude läbimurrete ja nõukogudeNõukogude vägede taganemisega jäi saksaSaksa vägede tagalasse ka palju punaarmeelasi ning terveid Punaarmee üksusi, kes üritasid kas üle rindejoone välja murda, jätkasid võitlust saksaSaksa vägede tagalas, liitusid partisanidega või said ise partisanikoondiste tuumikuks. Saksa vägede tagalas intensiivistus mitteregulaararmee relvastatud vastupanu eriti pärast [[Jossif Stalin]]i 3. juulil 1941 peetud raadiokõnet, mille ta nõudis "vihast võitlust kuni viimse veretilgani".
 
1941. aasta suvel alustasid Saksa armeede tagalakomandandid kuni pataljonisuuruste (tagalajulgestus)üksuste formeerimist kohalikest vabatahtlikest. Üksuste ülesandeks määrati tagala julgestamine, sõjaliste objektide valve ning võitlus maha jäänud [[punaarmee]]laste ja [[partisan]]ide vastu. Lähtudes Saksa natsionaalsotsialistlikust [[ideoloogia]]st ning [[natsionaalsotsialistlik rassiteooria|natsionaalsotsialistlikust rassiteooriast]] oli Saksa sõjalise juhtkonna suhtumise okupeeritud territooriumite elanikesse erinev.
111 931

muudatust