Redaktsioon: 25. november 2015, kell 23:27 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2015, kell 23:51 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Eesti esiajaloo kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet. Nii on Eesti ala arvatavasti maininud näiteks Rooma riigi ajalookirjutajad [[Tacitus]] ja [[Jordanes]]. Mõnevõrra üksikasjalikumaid, kuid detailides väheusaldusväärseid andmeid leidub [[Põhjamaade saagad]]est ja teistest Skandinaavia allikatest, näiteks [[Heimskringla]]st ja [[Gesta Danorum]]ist. Veelgi detailsemaid teateid (peamiselt sõjaretkede kohta) on Eesti ala kohta mitmetes [[Vana-Vene]] kroonikates, sealhulgas [[Nestori kroonika]]s ja [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. Ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks Eesti esiajaloo kohta on [[Arheoloogia\|arheoloogilised]] allikad. ==Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum== {{Vaata\|Paleoliitikum}} ==Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum== {{Vaata\|Mesoliitikum}} Eesti [[mesoliitikum]] ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr\|9. aastatuhandel eKr]] pärast [[mandrijää]] taandumist ([[10. aastatuhat eKr\|10. aastatuhandeks eKr]]) ning kestis [[5. aastatuhat eKr\|5. aastatuhandeni eKr]]. Sel ajal asustasid Eestit [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Sel ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. [[2000]]. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega. ▼ Eesti mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr\|9. aastatuhandel eKr]] pärast [[mandrijää]] taandumist ([[10. aastatuhat eKr\|10. aastatuhandeks eKr]]) ning kestis [[5. aastatuhat eKr\|5. aastatuhandeni eKr]]. ▲Eesti [[mesoliitikum]] ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr\|9. aastatuhandel eKr]] pärast [[mandrijää]] taandumist ([[10. aastatuhat eKr\|10. aastatuhandeks eKr]]) ning kestis [[5. aastatuhat eKr\|5. aastatuhandeni eKr]]. Sel ajal asustasid ~~Eestit~~Eesti alasi [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Sel ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. [[2000]]. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega. Kütid valmistasid loomanahkadest kehakatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu valmistati ka kalaluudest. Mitmed tööriistad ja tarbeesemed valmistati ka puust, kuid rõhuv enamik neist on aja jooksul hävinenud. {{kas\|Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.}} 26. rida ⟶ 30. rida: Umbes [[7000 eKr]] on pärit Narva lähedalt [[Siivertsi]]st leitud kalastajate [[võrgukäba]] ja -[[võrgukivi\|kivi]] ning [[niinenöör]]i<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Need leiud tunnistavad kalapüügitehnika arengut Eesti alal<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Sellest ajast pärineb ka Siivertsi lähedalt [[Tõrvala]]st leitud vette [[ohverdamine\|ohverdatud]] luust nooleotsad ja muu hulgas põdrasarvest tehtud ilustatud [[rästik]]ukuju<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Tõrvalast leitud leiud on ühed vanemad tunnistused sealsete elanike [[Eesti muinasusk\|muinasuskumustest]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. === Hiline mesoliitikum === [[6. aastatuhat eKr\|6.]]–[[5. aastatuhat eKr\|5. aastatuhandel eKr]] muutus ilmastik niiskemaks, jäädes seejuures soojaks. Talved olid pehmed ja [[vegetatsiooniperiood]] pikenes. Algas taimedele väga soodne kasvuperiood. 36. rida ⟶ 39. rida: ==Noorem kiviaeg ehk neoliitikum== {{Vaata\|Neoliitikum}} [[Pilt:CordWareBoatAxe.jpg\|pisi\|[[Nöörkeraamika kultuur\|Nöörkeraamika]] ja venekirved, [[Eesti Ajaloomuuseum]]]] [[Pilt:StoneCistGraves.jpg\|pisi\|[[Kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]s]] ~~[[Neoliitikum]]is~~Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal, mida Eesti alal<ref>[[Aivar Kriiska\|Kriiska]], [[Tõnno Jonuks\|Jonuks]], [[Peeter Kraas\|Kraas]], [http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/neol.html Eesti muinasesemed: neoliitikum] Tutulus</ref> dateeritakse umbes [[4. aastatuhat eKr\|4.]]–[[2. aastatuhat eKr\|2. aastatuhandesse eKr]], kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad ([[kammkeraamika]]). Võeti kasutusele [[savinõud]]. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja [[maaviljelus]]ega. Surnud maeti asula territooriumile, sealhulgas elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa panuseid, näiteks nuga, [[kõõvits]] või ehteid. Üheks näiteks noorema kiviaja matusepaigast on [[Sope maa-alune kalmistu]]. Esimeseks neoliitiliseks kultuuriks Eesti alal oli [[kammkeraamika kultuur]], millele oli iseloomulik keraamika kaunistamine kammornamendiga. Seda peetakse Narva kultuuri jätkuks. {{kas\|Kammerkeraamika kultuuri elanikke on peetud hilisemate [[Läänemeresoomlased\|läänemeresoome rahvaste]] otsesteks eelkäijateks, kes jäid [[Väina jõgi\|Väina jõest]] põhja pool domineerima ning panid aluse [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keeltele]].}} 56. rida ⟶ 60. rida: ==Pronksiaeg (1800–500 eKr)== {{vaata\|~~Eesti pronksiaeg~~Pronksiaeg}} ===Pronksiaja periodiseering=== 81. rida ⟶ 85. rida: ==Rauaaeg (500 eKr – 13. sajand)== {{vaata\|~~Eesti rauaaeg~~Rauaaeg}} [[Pilt:Routes of Barbarian Invasions.jpg\|pisi\|300px\|Euroopa rändeteed]]▼ [[Pilt:Germanic East Roman.jpg\|pisi\|300px\|6. sajandi riigid ja rahvaste asualad Euroopas]]▼ ===Rauaaja periodiseering=== 101. rida: ===Vanem rauaaeg=== {{Vaata\|Vanem rauaaeg}} [[Image:PtolemyWorldMap.jpg\|thumb~~\|left~~\|300px\|[[Ptolemaios]]e (umbes 83–161) maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest eksemplarist]] ▲[[Pilt:Routes of Barbarian Invasions.jpg\|pisi\|300px\|Euroopa rändeteed]] ▲[[Pilt:Germanic East Roman.jpg\|pisi\|300px\|6. sajandi riigid ja rahvaste asualad Euroopas]] Varasel rauaajal ([[6. sajand eKr]] – 1. sajandil pKr), levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid, mis olid aga raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt [[karjakasvatus]]ega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis [[ale]]tamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks, hakati rajama maapealseid [[kalm]]eehitisi -[[kivikirstkalme]]id. Levisid ka väikeselohulised [[kultusekivi]]d. Õpiti ise rauda tootma ([[soorauamaak]]). [[Pilt:Europe map 998.PNG\|pisi\|300px\|Euroopa [[10. sajand]]il]] [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg\|pisi\|300px\|Viikingiaegsed linnad [[Skandinaavia]]s]] ~~[[Pilt:Europe 1000.jpg\|pisi\|300px\|Euroopa ja [[Bütsants]] 10. sajandil]]~~ Aastal [[98]] mainib Rooma ajaloolane ja kirjanik [[Publius Cornelius Tacitus]] teoses "[[Germania (raamat)\|Germania]]" mitmete rahvaste seas ka "[[Aestii\|aeste]]" (''aostii''), mida mõned peavad otseselt [[eestlased\|eestlasteks]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12">Vahtre 2007. Lk 12–13</ref>. 115. rida ⟶ 118. rida: ===Keskmine rauaaeg=== {{Vaata\|Keskmine rauaaeg}} Keskmisel rauaajal ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]), Eestis hakati ehitama [[linnamägi\|linnamägedele]] [[asulalinnus\|asula]][[linnus]]eid. 132. rida ⟶ 136. rida: ===Noorem rauaaeg=== {{Vaata\|Noorem rauaaeg}}, ''[[Viikingiaeg]]'', ''[[Hilisrauaaeg]]'' Nooremat rauaaeg jaotatakse omakorda kaheks alamperioodiks: [[viikingiaeg\|viikingiajaks]] ja [[hilisrauaaeg\|hilisrauaajaks]], mille vaheline piir on u aasta 1050 juures. [[Pilt:Europe 1000.jpg\|pisi\|300px\|Euroopa poliitiline kaart, ca 1000]] [[Pilt:Varangian routes.png\|pisi\|300px\|Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]] – [[Laadoga]] – [[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]]

Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel