Vaeslastekohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Vaeslastekohus''' (vene keeles (''Сиротские Суды'') oli
1646. aastal loodi [[Liivimaa]]l igas [[maakond|maakonnas]] maavaeslastekohtud, mis tegelesid [[aadel|aadli]] [[eestkoste]] ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Kuressaare]]s. [[Eestimaa]] alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=274&lid=671 Rahvusarhiivi fondiloend. Aadli vaeslastekohus]</ref>
Lisaks [[kreisilinn]]ade Tallinna, Pärnu, Narva ja Tartu vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega [[Liivimaa kubermang]]us [[Valga]]s, [[Võru]]s, [[Viljandi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Haapsalu]]s [[magistraat]]; [[Toompea]]l [[lossifoogtikohus]]; [[Rakvere]]s, [[Paide]]s ja [[Paldiski]]s tegutses aga analoogse kohtuinstantsina [[foogtikohus]].▼
▲Lisaks
Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu.
| |||