Antitsüklon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Antitsüklon''' ehk '''kõrgrõhuala''' ehk '''kõrgrõhkkond''' on hiiglaslik, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema [[õhurõhk|õhurõhuga]] ala.

Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, ulatudes 1020 - 1050 hPa-ni, erandjuhtudel isegi 1080 hPa-ni ja langeb äärte suunas. Antitsükloneid on kahte tüüpi: a) paiksed ja b)liikuvad. Paiksed kõrgrõhkkonnad moodustuvad [[subtroopika|subtroopilises]] vööndis, liikuvad antitsüklonid asuvad tsüklonite vahel, eriti aga tsüklonite pere lõpul. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias[[Skandinaavia]]s ja [[arktika|arktilistel]] meredel, kuid vahel ka Siberis[[Siber]]is või Venemaa Euroopa osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad [[mandriline kliima|kontinentaalse kliima]] tunnused.

Külmal poolaastal on sagetekib inversioonikihi tekkimineall sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis [[inversioon (klimatoloogia)|inversiooninversioonikihis]]i korral see [[troposfäär]]is kõrgemalekõrguse tõustessuurenedes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingidakatta pilveskogu taeva.

Antitsüklonis liiguvadpuhuvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. Antitsükloni saabumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm.