Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; rajooni kohta vaata artiklit [[Kurzeme rajoon]].}}
[[Pilt:Latvian regions and latvians.png|thumb|right|300px|Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Lätis: [[Kurzeme]],
[[Image:Etnoregionai.png|thumb|right|300px|Balti hõimude ajaloolised piirkonnad [[Leedu]]s: [[Žemaitija]] ehk Samogitia, [[Aukštaitija]], [[Väike-Leedu]], [[Suvalkija]] ja [[Dzūkija]]]]
41. rida:
[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|300px|Kuramaa asend [[Rzeczpospolita]]s (1569–1660)]]
[[Pilt:1662 Samogetia is Lithuania.jpg|pisi|Kuramaa [[Joan Blaeu]] kaardil (1662)]]
[[5. märts]]il [[1562]] andis viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] vasallivande [[Poola-Leedu]] kuningale [[Zygmunt II August]]ile ja sai endale valitseda endised orduvaldused [[Väina]] jõest läänes ja lõunas, millest moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Riik hõlmas lisaks Kuramaale Zemgale ja [[seelid]]e alad (selle ametlikuks nimetuseks oligi Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik, saksa keeles ''Herzogtum Kurland und Semgallen''), seetõttu laiendatakse Kuramaa kui piirkonna
[[17. sajand]]il said Kuramaal linnaõigused: ([[1609]]) [[Bauska]], ([[1617]]) [[Jelgava]], ([[1625]]) [[Liepaja]],
Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]], kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister Gotthard Kettler. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid]] 1561–1737, [[Bironid]] ([[1737]]–[[1795]], vaheajaga) ja [[Saksi dünastia]] ([[1740]]–[[1763]]). Hertsogiriigi hiilgeaeg oli [[17. sajand]]il hertsog [[Jakob Kettler]]i ajal, mil tegeleti laevaehituse ja [[koloonia]]te rajamisega. Alates [[18. sajand]]i algusest sattus hertsogiriik üha tugevneva Vene mõju alla.
| |||