Redaktsioon: 23. november 2015, kell 13:21 redigeeri 176.46.96.64 (arutelu) →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2015, kell 02:03 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P perjood > periood, nimi > nimetus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
13. rida: Tähtpäevi märgitakse, jätkates nädalapäeva kriipsu või kalendriruuni läbi ülemise horisontaalse joone ja tähistades tähtpäeva äratuntava märgiga. Enamikul puukalendritel on keskmise rea peal päevamärgid. Märgid on lauakujulistel kalendritel joonte vahel. Saua- või mõõgakujulistel kalendritel aga lõigatud tahkudele. Tahkudevahelised kandid moodustavad märke piiravad jooned. Päevamärkidest üleval pool on tavaliselt päikesekalendri tähtpäevade, kirikupühade ja talutöödega jne seotud märgid. Päevamärkidest allpool on kuu faaside või kõvade ja pehmete aegadega seotud märgid. Kalendri tavapärasemad kujud on pikem sau, kus on esitatud pool aastat või terve aasta või üksikute ~~aja perjoodidega~~ajaperioodidega sirvilaudadest koosnev komplekt. Lauakeste arv on olnud 6, 7 või 13. Skandinaaviast on leitud ka 22-, 16- ja 8-jaolisi kalendreid. ==Tänapäevane tarvitus maausuliste hulgas== 19. rida: Eestis säilinud 18.–19. sajandi sirvilaudade eeskujul koostatud kalender on 1978. aastast saati tarvitusel olnud [[maausk\|maausuliste]] hulgas. Tänapäeval annab sirvikalendrit igal aastal välja [[Maavalla Koda]] "Maavalla kalendri" nime all, kus [[Maausk#Maausu_ajaarvamine\|aastaid nummerdatakse]] alates [[Billingeni katastroof]]ist. Kalendri ~~kuunimed~~kuunimetused, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade-tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks [[tõnnipäev]] ([[7. detsember]]) või [[kolletamispäev]] ([[14. oktoober]]), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud kristlik kalender 12 kuu ja 7-päevase nädalaga. Kuude ~~nimed~~nimetused on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid ~~kuunimesid~~kuunimetusi rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui ka veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid ~~kuunimesid~~kuunimetusi. 28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis. ===Kuude ~~nimed~~nimetused maausuliste sirvikalendris=== * jaanuar – sydakuu * veebruar – radokuu

Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel