Erinevus lehekülje "Mošee" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
==Esimene mošee==
 
Varajaste mošeede eeskujuks oli [[Muhammad|Muhammadi]] maja hoov [[Mediina|Mediinas]], mis ehitati [[622]]. aastal. Esialgu oli see orienteeritud ''qibla'' järgi, mis näitas [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mošee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemeleeluasemeks olekut täitis see ka poliitilisi ningja juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, [[Allah]] alles ilmutas neid Muhammadile.
 
PealePärast Muhammadi surma sai mošeest oluline islami sümbol. Mošee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mošee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud mošeed olnud algselt [[kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]]. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul – kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegseltkasutasid kasutati kristlasteka pooltkristlased. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ningja järk-järgult jumalateenistused lõppesid – kirikust sai mošee. Tänapäeval on enamik mošeesid mitte-[[moslem|moslemitele]] suletud.
 
==Mošee traditsiooniline ülesehitus==
[[Pilt:Mosque in Alanya.jpg|pisi|Mošee sisevaade]]
[[Pilt:Dakka.jpg|pisi|Dakka]]
Täpseid reegleid mošee ehituseleehitamise reegleid on vähe. Kohustuslik on orienteeritus [[Meka]] suunas (nn ''[[qibla|qiblah]]''). Harilikult tähistab seda nišš ühes hoone seinas (araabia keeles ''[[mihrāb]]''). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ningja selles seinas ei tohi olla uksi. ''Mihrāb''i kaunistavad sageli kalligraafilised [[Koraan]]i värsid või geomeetriline muster. Pildid on mošees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning mošeede täiustumisega tekkis üsna peatselt ''mihrāb''i kõrvale [[kantsel]] (''[[minbar]]''), kust peetakse igareedeseid palvusi.
 
Varajastel mošeedel puudus torn – [[minarett]]. Esimese minareti sai arvatavasti mošee [[Kairouan]]is [[Tuneesia]]s [[703]]. aaastal. Mõned allikad viitavad ka varajasematelevarasematele minarettidele aastast [[665]]. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade [[Süüria]] kirikute torne.
 
Minaretil on mošee arhitektuuris nii kaunistav kui ka funktsionaalne ülesanne – [[muezzin]]i kutse palvele (araabia keeles ''adhan'') kostubkostab kõrgemalt kaugemale.
 
Aja jooksul lisandusidlisati mošeele mitmedmuidki ruumidruume. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid mošeedes [[pühak]]ud ja [[askeet|askeedid]] – vahel isegi minaretis.
 
Mošees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad:
 
''[[Dakka]]'' – platvorm, millelt muezzin kutsub palvele pealepärast kutset minaretist.
 
''[[Kursī]]'' – laud ja tool [[koraan|koraanile]] ning selle lugejale.
Mošee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist ''[[wuḑū']]''d.
 
Mošee põrandal on vaibad. Sageli, eriti [[islamiusu pühad|islamiusu pühade]] ajal, põletatakse mošeedes lõhnaaineid. Valgustuseks kasutatakse nii lampe kui ka küünlaid, kuid neil pole rituaalset tähendust. Pea kohustuslik on kaaga voolav [[vesi]] rituaalseks pesemiseks ja joomiseks.
 
Paljude mošeede juurde kuulus (ja Araabia maades kuulub ka tänapäeval) [[madrasa]], mis algselt oli religioosne õppeasutus, tänapäeval aga tavaline alg- või [[keskkool]].
 
Ükski islami reegel ei keela naistel mošeesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud. MõnedesMõnes [[kultuur|kultuuris]]ides ollakse ka naiste mošees viibimise vastu.
 
==Vaata ka==
126 153

muudatust