Erinevus lehekülje "Konstantin Päts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Taastatud varasem redaktsioon - vt artiklit Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee)
| ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921
| ametiajalõpp3=21. november 1922
| predecessor3eelmine3=[[Ants Piip]]
| successor3järgmine3=[[Juhan Kukk]]
| amet4=4. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus4=2. august 1923
| ametiajalõpp4=26. märts 1924
| predecessor4eelmine4=[[Juhan Kukk]]
| järgmine4=[[Friedrich Akel]]
| amet5=10. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus5=12. veebruar 1931
| ametiajalõpp5=19. veebruar 1932
| predecessor5eelmine5=[[Otto Strandman]]
| järgmine5=[[Jaan Teemant]]
| amet6=13. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus6=21. oktoober 1933
| ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934
| predecessor6eelmine6=[[Jaan Tõnisson]]
| amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus7=24. veebruar 1918
| ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934
| ametiajalõpp8=3. september 1937
| predecessor8eelmine8=[[Ants Piip]]
| järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]]
| sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]]
== Elulugu ==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomaniku Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles [[Valga]] linnapea Razumovski perekonnas;{{lisa <ref>[http://www.geni.com/family-tree/index/6000000006793719206</ref> ;viide}} väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres, <ref>[http://www.parnupostimees.ee/050305/esileht/artiklid/100541642111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval].php], Pärnu Postimees, 4. märts 2005.</ref>, kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.
 
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik.
 
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
Olgugi, et K. Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Pätsta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "[[Teataja]]s”s" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts [[Šveits]]is, kust [[1907]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]]. aastatel Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t.
 
[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus [[Rapla]] sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ning naasis poliitikasse.
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
 
21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Peaministriks Riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|Peaministriks]]. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid [[August Jürman]] ja [[Eduard Sahkenberg]]<ref>Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.</ref>. Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il [[1934]] [[vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Eesti kaitseväed|kaitsevägede]] [[ülemjuhataja]]ks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, [[Riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=68&iid=110700223400&img=era0031_004_000257a_00003_tERA.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=cdee57a4e5aac4cfdacf9a417eaed6d931.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref>. Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
 
Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
 
=== Vangistus ===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni [[26. juuni]]ni [[1941]] oli ta koos perekonnaga [[Baškiiria]]s, [[Ufaa]]s [[vabakäiguvang]], pärast seda 1942. aasta lõpus [[Kirov]]is, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga [[Vitebsk]]isse. 1943. aastast viibis ta [[Peterhof]]is, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, {{kas|Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse{{lisa viide}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref>[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.
 
== Säilmete otsimisest ==
Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja [[Viktor Päts]]. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest]].
 
[[Riigivanem]]ana elas K. Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas aga K. Päts [[Kloostrimetsa talu]]s ehk [[Pätsi talu]]s,talus aadressil(krunt [[Kloostrimetsa tee]]nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref>Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>.
 
Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]].
*[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael
*[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
*[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144630&img=era1278_001_0000300_00002_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=.300:2&hash=a71a3f2924ee2d40a1473f2063e23b1f Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref>
*[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige
*[[1938]] [[Loodusvarade Instituud]]i auliige
*[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige
*[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees
*22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige <ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00003_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=4fc31417c6344c0965d53eb64534054e.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00004_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aa94ddffee4b212e97e7712ca044eec1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00004_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aa94ddffee4b212e97e7712ca044eec1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00009_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d71de7cedf961fc5c0c50dafcbb054ea.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Sanksa vangist vabanedes asuts K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas.
 
Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00046_tERA.31.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144483&img=era1278_001_0000276_00002_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=.276:2&hash=d72bb67c69a8e2286fe2ca9f561635a6 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref>
*Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref>Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref>
*Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144622&img=era1278_001_0000299_00002_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=.299:2&hash=aa168da9781ff9a0bc547a78b8fd1cea Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref>
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00002_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=.289:2&hash=9494c7da04efcde87e133f2c77fe5adf Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tallinn]]a linna aukodanik
*[[Tartu]] linna aukodanik
*[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik
*Iru valla aukodanik
*Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144618&img=era1278_001_0000298_00002_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=.298:2&hash=54e97f83afb4d59fca28458765d4da90 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref>
*Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige
*Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'
*Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref>Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref>
*Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939)
*Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=173&iid=110703144645&img=era1278_001_0000305_00003_tERA.1278.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ea38b5e8bf29671015d1a722780dc26b.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref>
*Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938)
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939)
*[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]]
*[[Konstantin Pätsi muuseum]]
 
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1163 Kultuurimälestis nr 1163 "Konstantin Pätsi (1874-1956) haud"]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>
 
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
* Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>
 
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
}}
 
== Välislingid ==
{{Vikitsitaat}}
{{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}}
 
*[http://www.konstantinpaetsimuuseum.ee/index.html MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum]
*[https://archive.today/J9IrY Foto 1938. aastast]
*[http://www.hot.ee/evp1938/apoteoos.htm Riigikogu 1. (piduliku) üldkoosoleku stenograafiline aruanne]
*[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)]
* {{ISIK|2863}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu]
 
* [http://www.postimees.ee./200607/esileht/arvamus/267504_print.php Jaak Valge: Kommunistlikud revolutsionäärid ja 1934. aasta riigipööre Eestis] 20. juuni 2007 ajaleht Postimees.
* [http://www.postimees.ee./200607/esileht/siseuudised/267540_print.php Ajaloolased kahtlevad kogu Ilmjärve Pätsi-monograafias] 20. juuni 2007 ajaleht Postimees.
* http://www.postimees.ee./200607/esileht/siseuudised/267381.php flash-video
* [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008.
 
[[Kategooria:Eesti riigivanemad]]
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti juristidsiseministrid]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti siseministridjuristid]]
[[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
Anonüümne kasutaja