Ernst Glück: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ladinakool > ladina kool (vt ÕS)
P näpukaid
5. rida:
Glück sündis Deutlebeni pastori Christian Glücki (1612–1683) ja Dorothea Tritthandri (surnud 1675) perekonnas ning õppis [[Altenburg]]i ladina koolis, seejärel aga [[Wittenbergi ülikool|Wittenbergi]] ja [[Leipzigi ülikool]]is. [[1673]]. aastal saabus ta [[Liivimaa]]le, kus töötas kümme aastat [[Dünamünde]] pastorina. Selle ajal õppis ta mitmeid keeli, muuhulgas ka läti keelt. Samuti tutvus ta mõjuka Liivimaa superintendendi [[Johann Fischer]]iga, kes hiljem teda ka Piiblit tõlkima innustas.
 
[[1683]]. aastal sai Glückist [[Aluliina]] pastor. Nüüd puutus ta otseselt kokku lätlastega ningja otsustas Piibli läti keelde tõlkida. See ülesannetöö võttis tal veidi üle 10 aasta: [[1688]]. aastaks oli [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlge valmis, [[Vana Testament|Vana Testamendiga]] läks veidi kauem. [[1694]]. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.
 
Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka [[Volmari]] ümbrusse mitmeidmitu talurahvakooletalurahvakooli, nõnda et teda on võrreldud ka [[Bengt Gottfried Forselius]]ega.
 
[[1687]]. aastal sai Glückist [[Koknese]] praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi. Paraku lõppes tema tegevus Lätis aga [[1702]]. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all. Glück seda aga näha ei jõudnud, sest ta suri juba 1705. aastal Moskvas. Enne seda jõudis ta edendada aga juba ka Venemaa hariduselu, edendades selle koolikorraldust. Samuti hoolitses ta teiste vangistatud ja Venemaal viibivate sakslaste heaolu eest.
14. rida:
Ta oli abielus [[Christina Emerentia Reuter]]iga (surnud 1740), kes oli Rootsi rittmeistri ja [[Aluliina]] komandandi, Aluliina ja Gulbene mõisarentniku [[Bernhard Reuter]]i (surnud umbes 1688) ja tema Rozbeķi (Rosenbeck) mõisa [[Patkul]]ite aadlisuguvõsast pärit abikaasa tütar.<ref name="Livland">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=377 lk.368]</ref> Abielust sündisid 2 poega ja 4 tütart:
*Agneta Glück, major Heinrich Berend Graaki (Grank) abikaasa
*Christiana Glück (surnud 1740), [[Kolberģis]]e (Kolberģa muiža, ''Goldbeck'') mõisniku polkovnik [[Gerhard Johann von Koskull]]i (surnud 1735) abikaasa, õuekohtu assessorassessori [[Georg Heinrich von Koskull]]i (1717–1784) ja riiginõunik [[Karl Reinhold von Koskull]]i (1731–1804) ema
*Elisabeth Glück (surnud 1757), [[Katariina I]]-se riigidaam, 1715. aastast [[François Guillemot de Villebois]] (1680–1760) abikaasa
*[[Margaretha Glück]] (surnud 1741), keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] kammerneitsi, Saaremaalt pärit vendade [[Reinhold von Vietinghoff]]i (surnud 1728) ja [[Lööne mõis|Lööne]] mõinikumõisniku [[Karl Hermann von Vietinghoff]]i (surnud 1730) abikaasa, 1731. aastast [[Muhumaa]]l [[Muhu-Suuremõisa mõis|Muhu-Suuremõisa]], [[Võlla mõis|Võlla]] ja [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme]] mõisavaldaja.
*[[Christian Bernhard Glück]] (surnud 1735), Venemaa suurvürstsuurvürsti [[Aleksei Petrovitš|Aleksei]] kammerjunkur, [[kammerkolleegium]]i assessor ja nõunik, Christina von Koskulli abikaasa
*[[Ernst Gottlieb Glück]] (u 1698/1700–1759), 1740. aastast [[Venemaa Justiitskolleegium]]i Eesti- ja Liivimaa asjade assessor (1725), esimene nõunik (1740), hiljem riiginõunik, viitsepresident ja tõeline riiginõunik, Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõisnik, 1742. aastast Liivimaa Erņu (Erini, Heringshof) mõisast pärit Charlotte Juliane von [[Taube#Edise-Purtse liin|Taube von der Issen]] abikaasa,