Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Eukarüoodid''' ehk '''päristuumsed''' (''Eukaryota'') on [[organism]]id, kelle [[rakk|rakud]] on [[Eukarüootne rakk|päristuumset (eukarüootset) tüüpi]]. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub [[geneetiline informatsioon]] ([[kromosoom]]idena) [[rakutuum]]as, mis on [[membraan]]iga ümbritsetud [[organell]].
 
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab [[biokeemiline reaktsioonbiokeemia|biokeemilised reaktsioonid]] ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on [[endoplasmaatiline retiikulum]] ja [[rakutuum]] (nende membraanid on omavahel ühenduses), [[mitokonder|mitokondrid]] (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), [[kloroplast]]id (paljudel puuduvad), [[Golgi kompleks]], [[lüsosoomid]] ja [[peroksüsoomid]].
[[keemiline reaktsioon|reaktsioonid]] ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on [[endoplasmaatiline retiikulum]] ja [[rakutuum]] (nende membraanid on omavahel ühenduses), [[mitokonder|mitokondrid]] (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), [[kloroplast]]id (paljudel puuduvad), [[Golgi kompleks]], [[lüsosoomid]] ja [[peroksüsoomid]].
 
Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel [[tsütoskelett]] [[mikrofilamendid|mikrofilamentide]] ([[aktiin]]) ja [[mikrotorukesed|mikrotorukeste]] ehk mikrotuubulite ([[tubuliin]]) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel ([[mitoos]] ja [[meioos]]) ja on [[vibur]]ite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestada liigilist mitmekesisust, siis enamik eukarüoote on [[hulkraksed]] ([[Kude|koelis]]-[[Elund|organilise]] ehitusega).