Redaktsioon: 7. november 2015, kell 02:46 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Liitlasväed > liitlasväed Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2015, kell 21:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
346. rida: Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed [[1813]]. aastal Leipzigi all [[Rahvaste Lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning [[1815]]. aastal toimus [[Viini kongress]]. Viini kongressil asutati [[Saksa Konföderatsioon]] ([[Saksa Liit]]), mis koosnes 35 riigist ja 4 [[vabalinn]]ast, mida juhtis [[Bundestag]] [[Frankfurt Maini ääres\|Maini -äärsest Frankfurdist]], kuid olulist rolli mängis Austria ja selle võimukas [[kantsler]] [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]. [[1820]]–[[1830]] toimus Saksamaa kiire [[industrialiseerimine]] ja moodustati [[Saksa tolliliit]], mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler [[Otto von Bismarck]] soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass [[Märtsirevolutsioon]]i Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle [[1849]]. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja [[Hannover]]iga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa [[Olomouc]]i linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks.

Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel