Eesti kaitsevägi: erinevus redaktsioonide vahel

 

*[[21. oktoober]] 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli [[Balti riikide õhuseiresüsteem]]ide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste käigus, millest võttis osa viisteist NATO lennukit Ameerika õhujõudude hävituslennukite [[F-15]] lähenemist [[Tallinna lennujaam]]ale, ühendusevõtmist juhtimiskeskusega ja läbiti kõik vajalikud standardprotseduurid. Erinevaid tegevusi hõlmavas operatsioonis harjutasid tegevust tõenäolise konflikti olukorras Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Poola ja Taani õhuväelased;

*14.–[[15. september]] [[2009]], Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutus. [[NATO]] vägede koosseisus olevad [[USA õhujõud]]ude [[Hävituslennuk|hävituslennuk]]id [[F-15]]E "Strike Eagle" viisid Eesti kohal läbi koostööõppuse [[Scoutspataljon]]i järgmise [[Afganistan]]i suunduva kompanii ja [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] tuletoetusjuhtidega, tuletoetuse koordineerimiseks maaväe taktikalisel operatsioonil<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06177180 NATO hävitajad viivad Eesti kohal läbi õppuse]</ref>. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest. Õppuse teisel etapil kaasati kaheksa hävituslennukit [[F-16]], Saksa õhukaitselennukid [[Eurofighter Typhoon]] ja kaks tankerlennukit [[KC-135]]R Balti õhuruumis õhukaitsetegevust ründava vastase vastu. Õppust juhiti [[NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskus]]est [[Saksamaa]]l koos Leedus paikneva kolme Balti riigi kontrolli- ja ettekandekeskusega, kus teenivad ka Eesti õhuväe sihitajad ja meeskonna ülemad. Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO [[Ramsteini õhuväebaas]]i õhuvägede staap;

 

31. augustil 1994 lahkusid Vene väed lõplikult Eestist.

 

 

 

== Viited ==