Erinevus lehekülje "Eesti kaitsevägi" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P
 
*[[21. oktoober]] 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli [[Balti riikide õhuseiresüsteem]]ide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste käigus, millest võttis osa viisteist NATO lennukit Ameerika õhujõudude hävituslennukite [[F-15]] lähenemist [[Tallinna lennujaam]]ale, ühendusevõtmist juhtimiskeskusega ja läbiti kõik vajalikud standardprotseduurid. Erinevaid tegevusi hõlmavas operatsioonis harjutasid tegevust tõenäolise konflikti olukorras Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Poola ja Taani õhuväelased;
*14–14.–[[15. juuli]] 2009, Balti õhuruumi III õhuturbeharjutus. Õhukaitseõppuse [[Bold Avenger]] raames läbi viidud harjutuse üks osa oli tegutsemine [[elektrooniline sõda|elektroonilise sõja]] tingimustes, lennuvahendite [[radar]]eid ja kommunikatsioonisüsteeme ning ka maapealseid radareid häirimisrežiimis ja rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist [[NATO õhukaitsesüsteem]]iga [[NATINADS]];
*14.–[[15. september]] [[2009]], Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutus. [[NATO]] vägede koosseisus olevad [[USA õhujõud]]ude [[Hävituslennuk|hävituslennuk]]id [[F-15]]E "Strike Eagle" viisid Eesti kohal läbi koostööõppuse [[Scoutspataljon]]i järgmise [[Afganistan]]i suunduva kompanii ja [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] tuletoetusjuhtidega, tuletoetuse koordineerimiseks maaväe taktikalisel operatsioonil<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06177180 NATO hävitajad viivad Eesti kohal läbi õppuse]</ref>. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest. Õppuse teisel etapil kaasati kaheksa hävituslennukit [[F-16]], Saksa õhukaitselennukid [[Eurofighter Typhoon]] ja kaks tankerlennukit [[KC-135]]R Balti õhuruumis õhukaitsetegevust ründava vastase vastu. Õppust juhiti [[NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskus]]est [[Saksamaa]]l koos Leedus paikneva kolme Balti riigi kontrolli- ja ettekandekeskusega, kus teenivad ka Eesti õhuväe sihitajad ja meeskonna ülemad. Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO [[Ramsteini õhuväebaas]]i õhuvägede staap;
 
31. augustil 1994 lahkusid Vene väed lõplikult Eestist.
 
Kaitseväe taasloomisel tuli kasutada esmalt ära kogemused Nõukogude Armeestarmeest, aga samuti hakati juhtivate ohvitseride initsiatiivil uurima ja võimalust mööda rakendama 1930. aastail Eesti Kalitseväes ja Eesti Sõjaväes kehtinud määrustikke ning terminoloogiat. Oma sisendi andsid muuhulgas 2. maailmasõja päevil Saksa ja Soome sõjavägedes teeninud endised vormikandjad. Suur puudus oli haritud ja kogenud ohvitseridest ning vanemallohvitseridest. Riviohvitsere hakati esmalt vabatahtlikest (kel polnud sageli kõrgharidust, kuid kes olid läbinud ajateenistuse) kiirkorras ette valmistama mõnekuulistel Peastaabi Ohvitseride Kursustel, mis toimusid veel kuni 1990. aastate lõpuni. 1990. aastate keskpaiku avanes võimalus suunata mitmeid tulevasi ohvitsere ja allohvitsere õppima Soome kaitseväe õppeasutustesse, hiljem ka lääneriikidesse. Samuti käivitati kaadriohvitseride ja -allohvitseride nõuetekohaseks ettevalmistamiseks vajalikud õppeasutused Eestis.
 
Suur puudus oli Kaitsejõudude algusaastatel ka relvastusest, tehnikast ja varustusest. Esimene suurem partii vene süsteemis automaatrelvi, kuulipildujaid ja granaadiheitjaid saadi Rumeeniast ja Hiinast. Tehnikana kasutati algualgul peamiselt lahkuvalt Vene armeelt üle võetud transpordivahendeid, kuid peagi saabusid esimesed militaarsõidukid ka abi korras lääneriikidest, eriti endise Ida-Saksamaa varudest.
 
== Viited ==