Samblikud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Haeckel Lichenes.jpg|pisi|"Samblikud", [[Ernst Haeckel]], ''Artforms of Nature'', 1904]]
'''Samblikud''' on [[sümbioos|sümbiootilised]] organismid, kes koosnevad [[seen]]test ja [[fotobiont]]idest ([[vetikad|vetikatest]] ja/või [[tsüanobakter]]itest). Fotobiondina toimivad enamasti kas [[rohevetikad]] (sageli perekonnast ''[[Trebouxia]]'', 80–85%, ent kokku 25 perekonda) või [[tsüanobakterid]] (sageli perekonnast ''[[Nostoc]]'', aga kokku 15 perekonda).<ref name="esimene">Thomas H. Nash III [http://books.google.ca/books?id=P9y60ac0wbMC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Lichen Biology], Cambridge University, 1996 </ref><ref>Tschermak-Woess E., 1988. The algal partner.– Galun M. (ed.). CRC Handbook of Lichenology. Volume I. CRC Press, Inc., Boca Raton: 39–92</ref> Enamasti kuulub sambliku moodustanud seen [[kottseened|kottseente]] hulka, kas ''[[Ascomycota]]'', või harvem ''[[Basidiomycota]]'' hõimkonda. <ref>Lutzoni, F., Kauff, F., Cox, C. J., McLaughlin, D., Celio, G., Dentinger, B., Padamsee, M., Hibbett, D. ''et al.'' (2004). "Assembling the fungal tree of life: progress, classification, and evolution of subcellular traits". American Journal of Botany 91 (10): 1446–80.</ref> Sealjuures on ühe konkreetse sambliku [[füsioloogia]], [[morfoloogia]] ja [[biokeemia]] enamasti erinev selle sambliku osadest, eraldikasvavast seenest ja fotobiondist.<ref name="esimene"
Samblike olulisus avaldub väga mitmeti – [[fotosüntees]]ides suurendavad [[hapnik]]u hulka, suurendavad [[bioloogiline mitmekesisus|bioloogilist mitmekesisust]], pakuvad [[elupaik]]a ja on toiduks teistele organismidele. Lisaks on samblikud head [[indikaator]]id keskkonna saastatuse määramisel. [[Tsüanobakter]], kes võib olla fotobiondi rollis, suudab siduda ka õhu[[lämmastik]]ku. Samblikud arvatakse olevat ühed vanimad [[organism]]id kuival maal.
7. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:PSM V50 D329 Simon Schwendemer professor of botany berlin.jpg|pisi|left|Simon Schwendener]]
Esimesena esitas samblikku kahe erineva [[organism]]i kooseluvormina [[Šveits]]i [[botaanik]] Simon Schwendener 1867. aastal, tulles välja [[hüpotees]]iga, et samblikke ei võiks vaadelda kui autonoomseid taimi, vaid kui [[seen]]i, mis on seotud vetikaga.<ref name="kolmas">Randlane, T., Saag, A. 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, Tartu http://www.ut.ee/ial5/k2n/key/eps.pdf.</ref> Tollal ei olnud tema [[hüpotees]]i toetamas põhjalikke katseid, hüpotees toetus [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] silmaga nähtule. Muidugi ei olnud paljud teised tollased [[lihhenoloog]]id, nagu näiteks James Crombie ja Nylander, Schwendeneri hüpoteesiga päri, kuna valitses üldine [[konsensus]], et kõik elavad organismid on autonoomsed.<ref name="esimene"
== Eluviis ==
46. rida:
[[Euroopa Kosmoseagentuur]] avastas, et samblikud suudavad ellu jääda ka [[kosmos]]es. Leopoldo Sancho Madriidi Complutense Ülikoolist korraldas eksperimendid, kus kasutas kahte samblikuliiki: ''Rhizocarpon geographicum'' ja ''[[Xanthoria elegans]]'', mis pandi Vene Sojuz kosmoseraketi kapslisse 31. mail 2005. [[Orbiit|Orbiidile]] jõudes avati samblikke sisaldav kapsel ning samblikud puutusid avakosmoses otseselt kokku [[Kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]] ning äärmiselt kõikuvate temperatuuridega. 15 päeva pärast toodi samblikud tagasi [[Maa]]le, kusjuures leiti, et nad olid täiesti terved ning neil ei olnud märgatavaid kahjustusi. <ref>{{netiviide | URL = http://www.esa.int/Our_Activities/Human_Spaceflight/Lichen_survives_in_space| Pealkiri = "ESA — Human Spaceflight and Exploration - Lichen survives in space"| Kasutatud = 25.09.2013}}</ref>
<ref>Sancho, L. G., De La Torre, R., Horneck, G., Ascaso, C., De Los Rios, A., Pintado, A., Wierzchos, J., Schuster, M. (2007). "Lichens survive in space: results from the 2005 LICHENS experiment". Astrobiology 7 (3): 443–54</ref>
== Liigirikkus ==
{{Vaata|Lihheniseerunud seente liigirikkus}}
[[Liigirikkus]] on erinevate liikide koguarv ühes ökoloogilises koosluses, maastikul või piirkonnas.
Lihheniseerunud seeni on tänapäeval kirjeldatud ja määratud umbes 18 000 erinevat liiki. Näiteks [[Suurbritannia]]st on leitud 1700 samblikuliiki<ref>[http://www.countrysideinfo.co.uk/fungi/lichens.htm What are Lichens?]</ref>, samas kui [[Austraalia]]s on samblike liikide arvuks saadud 3000.<ref> [http://www.cpbr.gov.au/lichen/what-is-lichen.html What is a lichen?] Australian Lichens</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] avastati alles hiljuti, et üks samblikuliik on tegelikult 126 erinevat samblikuliiki, sest mükobiondiks olev seen osutuks 126 erinevaks seeneliigiks.<ref>[http://phenomena.nationalgeographic.com/2014/06/30/one-lichen-species-is-actually-126-and-probably-more/ One Lichen Species Is Actually 126, And Probably More] National Geographic, 2014</ref> [[Hiina]]st on leitud umbes 2000 liiki samblikke, millest 200 liiki on endeemsed.<ref>[http://english.biodiv.gov.cn/images_biodiv/species/lichens-en.htm Lichens] biodiv.gov.cn</ref> [[Uus-Meremaa]]l arvatakse olevat samuti üle 2000 samblikuliigi, kuid arv on tõenäoliselt suurem. Võrreldes taimedega on endeemseid samblikuliike Uus-Meremaal vähem, kõigest 40%.<ref>[http://www.teara.govt.nz/en/lichens/page-2 Lichens in New Zealand]</ref> [[Gröönimaa]]l on kaardistatud 3000–5000 aasta vanuseid samblikepopulatsioone.<ref>[http://www.mnn.com/earth-matters/wilderness-resources/stories/the-unexpectedly-weird-and-beautiful-world-of-lichens The unexpectedly weird and beautiful world of lichens] mother nature network, 11. märts 2015</ref> Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke. Lisaks pisisamblikele on Eestis umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni.<ref>T. Randlane, A. Saag. ''Eesti pisisamblikud'', lk 8-12. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.</ref>
== Samblike kasutamine loomariigis==
82. rida ⟶ 88. rida:
===Ravimina===
[[Pilt:Lobaria pulmonaria 010108.jpg|pisi|left|[[Harilik kopsusamblik]]
Samblike kasutamine ravimitena on teada juba ajast ligikaudu 1700–1800 a eKr. Kasutatud on näiteks nahahaiguste raviks, kopsu ja hingamisteede haiguste raviks (''Lobaria pulmonaria'', h. kopsusamblik). Samuti [[kollatõbi|kollatõve]] ravimina (''Xanthoria parietina'', h. korpsamblik). Samblikke on kasutatud ka [[marutõbi|marutõve]] ning juuste hõrenemise vastu.<ref name="kaheksas"> S. Malhotra, R. Subban, A. Singh: Lichens- Role in Traditional Medicine and Drug Discovery. The Internet Journal of Alternative Medicine. 2008 Volume 5 [http://archive.ispub.com/journal/the-internet-journal-of-alternative-medicine/volume-5-number-2/lichens-role-in-traditional-medicine-and-drug-discovery.html#sthash.KRKImnQH.dpbs]</ref> Keskaegsete arstide väljakirjutatud droogide hulka kuulusid sageli samblikud. Samblike kasutamisel on tugev seos [[rahvameditsiin]]iga. Paljud samblikuliigid (mõnede hinnangute põhjal isegi kuni pooled <ref name="kaheksas" />) sisaldavad antibiootilisi aineid, seega on samblike ravimitena kasutamine üsnagi põhjendatud. Antibiootilistest ainetest võib esile tuua usiinhappe, mis on tõestatud olevat grampositiivsete bakterite kasvu pärssivat toimet.<ref name="kaheksas" /> Eesti rahvameditsiinis tõhusa külmetusravimina tuntud põdrasammal ei olegi tegelikult [[samblad|sammal]], vaid hoopis samblik – [[islandi käokõrv]] (''Cetraria islandica''), mis sisaldab samblikuainetena fumaarprototsetraar- ja lihesteriinhapet. Islandi käokõrva ekstraktist toodetakse ka meil apteegis müüdavaid preparaate Islamoos ja Islamint.
[[Pilt:P1060196w2 Xanthoria parietina.jpg|pisi|left|[[Harilik seinakorp]]
[[Pilt:Islandslav-cetraria islandica.jpg|pisi|[[Islandi käokõrv]]
===Toiduna===
104. rida ⟶ 110. rida:
Samblikke kasutatakse ka [[vääriselupaik]]ade indikaatoritena. Nendeks sobivad sellised liigid, mis kasvavad reeglina majandamata [[mets]]ades ja mida on võrdlemisi kerge ära tunda. Kui mingil metsaalal on arvukalt indikaatorliike, on üsna suur tõenäosus, et kasvukohas leidub ka erinevaid kaitsealuseid või [[Punane raamat|punase raamatu]] [[liik]]e, mis muidu võivad olla raskesti märgatavad ja äratuntavad.<ref name="neliteist">Tambet Krinal. Eesti vääriselupaikade indikaatorsamblikud. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. 2012 [http://www.botany.ut.ee/kaitsmised_2012/2012/Baka_Tambet_Krinal.pdf]</ref> Samblikest on vääriselupaiga indikaatoriteks näiteks puna-tähnsamblik (''Arthonia vinosa''), roheline varjusamblik (''Chaenotheca chlorella''), pikk lõhnasamblik (''Evernia divaricata'').<ref name="viisteist">Riigi Teataja. Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused. 2013 [https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013041]</ref>
[[Pilt:Flavocetraria cucullata 96870.jpg|pisi|left|[[Harilik tundrasamblik]]
== Samblikud ja nende kaitse Eestis ==
[[Pilt:Collema nigrescens levikukaart.jpg|pisi|[[Must limasamblik]]u levikukaart 2011.]]
{{vaata|Eesti samblikud}}
Eestis on teada üle 900 liigi samblikke, neist üle 300 kuuluvad suure tallusega hästi märgatavate suursamblike hulka ning ülejäänud pisisamblike hulka. Samblikke kaitse alla võttes on oluline liigi ohustatuse aste, mis tuleneb tema bioloogilistest, ökoloogilistest või levikuga seotud omadustest. Kaitsealuste nimekirja ei saa võtta kõiki haruldasi liike, sest neid on väga palju ning pole kindel, kas miski neid ohustab.<ref name="kaksteist">Randlane, T. 2006. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1485_1476.html Samblikud nüüd riiklikult kaitstud] Eesti Loodus 5, lk 20-23</ref>
124. rida ⟶ 131. rida:
== Viited ==
{{Viited|2}}
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Lichens}}
* [http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/est/home.php Eesti samblike nimekiri] – Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2012. Lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia. Ver. December 28, 2012
*
*
*
*
* [http://www.zbi.ee/punane/liigid/samblikud.html Eesti Punane Raamat, Hävinud või tõenäoliselt hävinud liigid]
* [http://www.tba.ee/Lood/Bioindikatsioon.htm Bioindikatsioon]
| |||