Latgalid (tänapäev): erinevus redaktsioonide vahel

'''Latgalid''' on [[latgali keel]]t kõnelev [[lätlased|lätlaste]] etniline rühm põhiasualaga Ida-[[Läti]]s [[Latgale]]s. 2011. aasta Läti rahvaloenduse kohaselt oli igapäevaseid latgali keele kasutajaid uumbes 165 000.

Tänapäeva latgalite eelkäijateks võib pidada muinasajal Ida-Lätit asustanud [[latgalid|latgalite hõimu]]. 17. sajandiks oli teised Läti ala [[balti hõimud]] sel määral assimileerinud, et neist kui eraldiseisvatest üksustest enam rääkida ei saanud – välja oli kujunemas läti rahvas. Rahvastiku ühtlustumise protsessi edasisest arengust jäid aga kõrvale Läti kaguosa latgalid/lätlased, kes elasid [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|Poola-Rootsi sõja]] järel 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga [[Poola-Leedu]] riigile määratud [[Liivimaa vojevoodkond|Liivimaa vojevoodkonnas]] (hiljem tuntud Latgale nime all). Suurem osa latgalitest/lätlastest jäi aga [[Rootsi]]le kuuluvale [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Kuigi 1772. aasta [[esimene Poola jagamine|esimese Poola jagamise]] järel ühendati need alad jälle ühe riigi, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu, jäid nad üksteisest õiguslikult eristuvate haldusüksuste koosseisu, mis (lisaks kultuurilistele erinevustele) samuti tihedamaid omavahelisi kokkupuuteid takistasid. Latgale läks kõigepealt [[Dvinski provints]]ina [[Pihkva kubermang]]u, 1778. aastast [[Polotski kubermang]]u, 1796. aastast [[Valgevene kubermang]]u ja 1802. aastast [[Vitebski kubermang]]u. Samal ajal kui lääne pool Liivimaa kubermangus balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel|poola]], [[leedu keel|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja latgali keel. 18. sajandi alguses loodi latgali kirjakeel ja 19. sajandiks võimaldati seda teatud juhtumitel ka ametlikul tasemel kasutada. Pärast poolakate valitsusvastast [[Jaanuariülestõus]]u, millest võtsid osa ka Latgale [[poolakad]], otsustas keisririik seal aga 1865. aastal alustada [[venestamine|venestamispoliitikat]], mis tõi kaasa ka latgali keele kasutamise takistamise ametlikes instantsides janing [[ladina tähestik]]us latgalikeelsete raamatute ja ajakirjanduse väljaandmise keelu kuni [[1904]]. aastani.<ref name=mercator /><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31569&r=2&lid=31569&q=&h=153 Latgale, Latvijas vēstures enciklopēdija, Letonika.lv]</ref><ref name=latgalelv>[http://www.latgale.lv/lv/about/summary Vispārīgā informācija, latgale.lv]</ref><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31529&r=2&lid=31529&q=&h=153 Latvieši, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref>

1917. aasta aprillis-mais kokku tulnud [[Esimene Latgale kongress]], kus osalesid peamiselt kodanikuühenduste esindajad ja katoliku kiriku vaimulikud, leiti, et Vitbski kubermangu kuulumine takistab Latgale arengut ja et latgalitel kui Latgale lätlastel on parem ühineda teiste lätlastega Liivimaa kubermangus. Vastav ettepanek edastati ka [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutisele Valitsusele]]. Samas väljendas Kongresskongress seisukohta, et liitumisel peab säilima Latgale lätlaste täielik autonoomia keele, usu, kirikute, kooli, talude ja maa küsimustes. Latgalite eriõigustega nõustus ka hiljem samal aastal toimunud üle-Lätilineülelätiline kongress. Ajutine Valitsus nõudmistele siiski vastu ei tulnud.<ref name=latgalelv /><ref name=mercator /><ref name=Mareks>[http://www.latgale.lv/lg/news/article?id=3535 Mareks Gabrišs, Valoda vai dialekts - politisks jautājums]</ref> Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i kogunenud [[Teine Latgale kongress]] tegi taas ettepaneku Latgale ühendamiseks Liivimaaga ja seekord [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] täitis selle soovi. Situatsioon kinnistus 1920. aasta [[Riia rahu (1920)|Riia rahuga]], mille põhjal sai vastloodud [[Läti Vabariik]] endale nii latgali- kui ka lätikeelsed alad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīcas 10. sējuma 20 229 - 20 230 slejas. Rīga, 1933.-1934.</ref>

Võimalus latgalikeelset trükisõna avaldada taastus alates [[1989]]. aastast. Siiski jäi suuresti kestma nii riigivõimu kui ühiskonna negatiivne suhtumine. Latgali keelt on nähtud kui väheharitud maainimeste keelt, riigivõimu esindajate poolt ka kui [[separatism]]i ilmingut. Üleskutsetele seni ametlikult murdeks peetud latgali keelt keelena tunnustada ja sellele ametlik staatus anda pole siiani vastu tuldud. Selle toetajad on argumentidena välja toonud, et latgali ja läti keele vahel on märkimisväärsed keelelised erinevused, mida kinnitavad mitmed tänapäeva lingvistid, et latgali keelel on juba olemas eraldi kirjakeel ja et selle kõnelejatel on tekkinud oma piirkondlik identiteet. Vastased toetuvad traditsioonilisele ja levinumale keeleteadlaste seisukohale, et latgali keel on [[läti keele ülemmurre|läti keele ülemmurde]] osa ja väidavad, et latgali keelele eristaatuse andmine ohustaks läti keele positsiooni, luues pretsedendi ka vene keelele samasuguse staatuse andmiseks, ja lõhestaks läti rahvast. Mõne arvamuse kohaselt finantseerivad ja juhivadki latgali aktiviste Venemaa eriteenistused. Samas selliseid latgali aktiviste peaaegu pole, kes ei näeks oma latgali identiteeti läti identiteedi osana. 2006. aastal Latgales läbiviidudläbi viidud küsitlusuuringu kohaselt toetas seal latgali keelele [[regionaalkeel]]e staatuse andmist 43,3% vastanutest, vastu oli 29,8% ja 26,9% kindel seisukoht puudus.<ref name=mercator /><ref name=Mareks /><ref>[http://uudised.err.ee/v/1a7f83e7-2359-47af-b56e-9b0ce518bee4 Sutrop: lõunaeesti keel on murre, ERR uudised]</ref><ref>[http://www.diena.lv/sabiedriba/politika/dialekts-nav-latgaliesu-valoda-698804 Māris Ruks, Dialekts nav «latgaliešu valoda»]</ref><ref>[http://www.lu.lv/filol/dialekt/publikacijas/dialekti.pdf Latviešu valodas dialekti]</ref>

21. sajandil on latgali keel saavutanud nähtavama kohta Läti kultuurielus. Varasemast enam võib latgali keelt kuulda teleintervjuudes, mõningast üle-Lätilistülelätilist tuntust on kogunud latgali keeles laulvad bändid ([[Green Novice]], [[Sovvaļnīks]], [[Borowa MC]], [[Dabasu Durovys]]), kohati leidub latgalikeelseid tänavanimede ja poesilte.<ref>Sanita Lazdina. 2013. A transitions from spontaneity to planning? Economic values and educational policies in the process of revitalizing the regional language of Latgalian (Latvia). Current Issues in Language Planning 14:382–402</ref>

2011. aasta Läti rahvaloenduse andmetel, mis luges latgali keelt läti keele osaks, kasutas seda igapäevaselt 164 500 inimest (8,8% rahvastikust), kes elasid peamiselt Latgales (97 600) ja [[Riia]]s (29 400). Kogu Latgales oli igapäevaste keelekasutajate osakaal 35,5% (71,9% lätikeelsetest ja 12,3% venekeelsetest), küündides üksikutes [[piirkond|piirkondades]] üle 90%: [[Cibla piirkond|Cibla]]s 94,7%, [[Kārsava piirkond|Kārsava]]s 94,0%, [[Riebiņi piirkond|Riebiņi]]s 91,5%, [[Rēzekne piirkond|Rēzekne]]s 90,9%. Nooremate vanuserühmade väiksem latgali keele kasutamine ennustab selle kõnelejate arvu kahanemist tulevikus: kui üle 44 aasta vanustest Latgale lätikeelsetest inimestest kasutab igapäevaselt keelt üle 80%, siis 20–24 -aastaste seas veidi üle 60% ja 5–9 -aastaste seas u 40% inimestest. Väljaspool Lätit elab hinnanguliselt 2000 latgali keele kõnelejat, kellest pooled asuvad Siberis janing ülejäänud USA-s, Kanadas, SakasamaalSaksamaal ja jmmujal lääneriikides.<ref>[http://www.csb.gov.lv/notikumi/latviesu-valodas-paveida-latgaliesu-valodas-lietosana-35066.html Latviešu valodas paveida -latgaliešu valodas lietošana, LR Centrālā statistikas pārvalde]</ref><ref name=mercator>[http://www.mercator-research.eu/fileadmin/mercator/dossiers_pdf/090603.regional_dossier_latgalian_in_latvia.pdf Latgalian. The Latgalian language in education in Latvia. Mercator European Research Centre on Multilingualism and Language Learning, 2009]</ref>