Teaduslik meetod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
'''Teadusliku meetodi''' all mõistetakse tavaliselt nn [[hüpoteetilis-deduktiivne meetod|hüpoteetilis-deduktiivset meetodit]], mille tuumaks on vaatluste või mõõtmiste põhjal [[hüpotees]]ide püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate [[eksperiment|katsete]] teel. Üldisemalt on teaduslik meetod tõsikindlate teadmiste saamise üldine viis, kus tõsikindluse saavutamiseks kasutatakse paljusid tõendamise vahendeid, nii empiirilisi kui teoreetilisi.{{lisa viide}}
 
'''Teadusliku meetodi''' all mõistetakse tavaliselt nn [[hüpoteetilis-deduktiivne meetod|hüpoteetilis-deduktiivset meetodit]], mille tuumaks on vaatluste või mõõtmiste põhjal [[hüpotees]]ide püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate [[eksperiment|katsete]] teel. Üldisemalt on teaduslik meetod tõsikindlate teadmiste saamise üldine viis, kus tõsikindluse saavutamiseks kasutatakse paljusid tõendamise vahendeid, nii empiirilisi kui teoreetilisi.{{lisa viide}} Toetudes teaduslikule meetodile omame kaasaegset teaduspõhist [[maailmavaade]]t, tunneme [[loodusseadus]]eid ja oskame [[maailm]]as toimuvat seletada teaduslike [[teooria]]te abil.
Arvamus, et just hüpoteetilis-deduktiivse teadusliku meetodi järjekindel kasutamine eristab [[teadus]]t mitteteadusest, põhineb valdavalt [[Karl Popper]]i [[teadusfilosoofia]]l. Tema [[definitsioon|definitsiooni]] järgi teadus peab sisaldama hüpoteese, mis võimaldavad teha kontrollitavaid ennustusi ning hüpoteesid peavad olema [[Falsifitseeritavus|falsifitseeritavad]].
 
Arvamus, et just hüpoteetilis-deduktiivse teadusliku meetodi järjekindel kasutamine eristab [[teadus]]t mitteteadusest, põhineb valdavalt [[Karl Popper]]i [[teadusfilosoofia]]l. Tema [[definitsioon|definitsiooni]] järgi teadus peab sisaldama hüpoteese, mis võimaldavad teha kontrollitavaid ennustusi ning hüpoteesid peavad olema [[Falsifitseeritavus|falsifitseeritavad]].
 
[[Paul Feyerabend]] vaidlustas Popperi seisukohti ning astus teadusliku meetodi seatavate piirangute vastu, väites, et need piiravad vaba teadusliku mõtte arengut, pealegi on teadlased ajaloos nagunii järjekindlalt rikkunud kõiki meetodi reegleid. [[Thomas Kuhn]]i järgi pole võimalik eraldada kontrollitavat teooriat teooriast, mille raames vaatlusi tehakse; teadust tehakse teadlaskonna konsensust väljendavate [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]de raames, teadus on pigem sotsiaalne kui loogiline protsess ning vahe teaduse ja mitteteaduse vahel on vastavate kogukondade käitumises. Teadusfilosoofid on esile toonud ka [[induktsiooniprobleem]]i – üksikute katsetulemuste põhjal ei saa vältimatult järeldada üldist teooriat.