Väikeaju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnanema millele > millega |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Koos [[ajusild|sillaga]] moodustab ta [[tagaaju]].
Väikeaju areneb [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] ülemisest tagumisest seinast.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 552, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
Väikeaju areng, anatoomia, morfoloogia, [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Väikeaju ülesandeks on liigutuste aga ka
==Roomajatel==
43. rida:
*[[spinotserebellum]]iks
*[[neurotserebellum]]iks – koordineerib liigutuste planeerimist ning alustamist.
===[[Kuulmine]]===
1970. aastatel avastasid [[neurobioloog]]id, uurides [[kass]]e ja [[rott]]e, kelle [[kuulmissüsteem]] sarnaneb inimese omaga, et [[sisekõrv]] ei saada kõike kuuldut kohe [[ajukoor]]e [[kuulmiskeskus]]esse, vaid väikeajusse, nii et [[kuulmismeel]]e puhul võib veidi liialdatult väita: me kuuleme, kui me ei kuule.<ref>[[Tiit Kändler]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolakoda-hea-muusika-mojub-narkootikumina/ Kõlakoda: hea muusika mõjub narkootikumina], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 21.08.2009, veebiversioon (vaadatud 22.11.2015)</ref>
==== Histoloogiline ehitus ====
| |||