Arengukava: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arengukava''' on [[strateegiline planeerimine|strateegilisel planeerimisel]] [[arengustrateegia]]st lähtuv lähemate [[eesmärk]]ide saavutamist kavandav [[dokument]]. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ningja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ningja lihtsastikergesti mõistetav.<ref name="loeng" />

Leitakse vastus küsimusele, kas arengukava on vaja ja miks? Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja [[eesmärk]] organisatsiooni tegevustele.<ref name="käsiraamat" /> Tähtis osa on organisatsiooni [[missioon (arengukava)|missioon]]i sõnastamisel. Missioon kirjeldab organisatsiooni eksisteerimise aluseid, aitab määratleda selle [[identiteet]]i ja sihtrühma. Missiooni sõnastamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: "Kes me oleme? Mille nimel? Kelle jaoks? Kus? Mida me teeme?" Missiooni sõnastus peab olema lühike, kirjutatud selges keeles, positiivne ja ligitõmbav, oleviku vormis ja kindlas kõneviisis. <ref name="loeng" /> Näiteks [[Tartu Ülikool]]i arengukavaarengukavas aastateks 2009–2015 seabon seatud Tartu Ülikooli missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja [[Eesti]]s.<ref name="Tartu Ülikool" />

Arengukava koostamiseks on vaja meeskonda, kes kõik töötaks ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Tagada tuleks protsessi juhtimine. Meeskonnas peaks olema protsessi üldjuht, juhtgruppjuhtrühm, töögrupidtöörühmad vastavate võtmevaldkondadega tegelemiseks ning projektimeeskonnad. Teematöörühmade ülesanneteks on analüüsida, kaasata avalikkust, järjestada olulisuse järgi probleemid ning neist eesmärgid tuletada. Samuti koostada esmane tegevuskava, mida esitada juhtgrupilejuhtrühmale ja teistele teematöörühmadele. See tuleks läbi arutada ningja siis esitada tegevuste loetelu.<ref name="loeng" />

AntudSelles etapiletapis on oluline vaadata nii minevikus toimunud arengule kui ka võrrelda end teiste organisatsioonidega. Tihti teostataksetehakse arengukava koostamisel '''SWOT-analüüs''' (i.kinglise keeles ''Strengthstrength'' – tugevus, ''Weaknessweakness'' – nõrkus, ''Opportunityopportunity'' – võimalus, ''Threatthreat'' – oht). Selle tehnika eesmärgiks on organisatsiooni tugevuste kindlaksmääramine, et neile toetudes luua võimalusi tulevikuks valdkondades, milles organisatsioon tunneb end kindlalt, ja minimeerida nõrkusi, mis võivad anda alust ohtudele. <ref name="käsiraamat" /> Samuti peaks teadma, milliste ressurssidega on võimalik arvestada.

Mingite tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks jälgitakse '''SMART'''-valemit: S – Täpne (''specific'') – Kaskonkreetne – kas ülesanded on selgelt määratletud terminitega? M – Mõõdetav (''measurable'') – Kasmõõdetav – kas sihid on mõõdetavad? Tulemuskaart. SaavutatavA (''A-achievable'') – Kassaavutatav – kas ülesandeis on täpselt sõnastatud kes, mis, millal ja kus? Tulemuslik/ReaalneR (''results'') – Kastulemuslik/reaalne – kas vastava projektiga on võimalik saavutada igas ülesandes näidatud osaluse ja muutuste taset? Kas osalistele endile on selge, milliseid tulemusi soovitakse näha? AjastatudT (''T- timebound'') – Kasajastatud – kas ülesannetes on täpselt ärakindlaks toodudmääratud ajaperiood, mille jooksul ülesanded teostataksetäidetakse? <ref name="loeng" /> Ilma eesmärkide määratlemise ja tegevuskavata puudub arengukavaarengukaval mõte. EesmärkideTuleks määrata eesmärkide täitmise eest tuleks määrata vastutajad. <ref name="loeng" />

Koostatud arengukava tuleb kirja panna ning kokkuleppedja fikseerida kokkulepped. Komisjonid peavad arengukava üle vaatama ningja oma hinnangu andma. Kui arengukava on vastu võetud, saab alustada elluviimisegaselle elluviimist. Arengukava elluviimiseks palgatakse [[tegevjuht]], ametnikud ja projektijuhid. <ref name="loeng" />

Kontroll. Arengukava vaadatakse igaigal aastaaastal üle ja täiendatakse. Tegevuse jälgimise [[meetod]]id: tugevdada eesmärke, hinnata strateegiaid ja tegevuse efektiivsust. Vajadusel muuta strateegiaid ja/või tegevust.

Tööd peab kontrollima, vastasel juhulmuidu eesmärke ei saavutata. Kui arengukavas esitatud eesmärkide saavutamiseks pole midagi tehtud, siis tuleks palgata uus tegevjuht. <ref name="loeng" />

[[Arengukava]] on põhjalikku analüüsi ja tulevikuplaane sisaldav dokument. Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eemsärkeesmärk organisatsiooni tegevustele. Kõige selgem peegeldus sellest jagatud arusaamast on '''missiooni''' ja '''visiooni''' sõnastuses. Et neid kahte koostada on vaja eelnevalt koguda ideid ja informatsiooni antud organisatsiooni taustast ning plaanidest. <ref name="käsiraamat" />

Koostamisel on oluline arvestada kõiki teemasse puutuvaid aspekte, nii väliseid kui ka sisemisi. Oluline on mõista, kellele on antudvastav tegevus suunatud ja kes on koostöö partneridkoostööpartnerid. Kui missioon koostatakse ühiselt, siis on see tulevikus liikmetele justkui motivatsiooni allikasmotivatsiooniallikas, eesmärk, mille poole püüelda. Missioon peaks olemas realistlik, kuid samas inspireeriv, peaks olema tulevikku vaatav ningja teistest erineva panev. Missiooni üks eesmärke on liita osalejaid nende tööga organisatsioonis.

Peab olema lühike ja soovitatavalt mitte üle neljakümne sõna pikk (see on umbes kolm lauset). KirjapiltSee võiks olla kirjutatud selges ja arusaadavas keeles, sõnastatud positiivselt ningja ligitõmbavalt, lisaks on oluline kirjutada oleviku vormis ningja kindas kõneviisis.<ref name="loeng" />

– probleem või seisund, mida tahetakse muuta (nt tervishoiu kättesaadavus jne).

Kindlasti on vaja näidata tegevusala/tegevused – peamised vahendid eelnevaeesmärgi saavutamiseks, teisisõnu mida

teha, et eelnevanieesmärgini jõuda. <ref name="käsiraamat" />

# '''Kelle jaoks?''' (sihtgrupidsihtrühmad ja nende huvid ning vajadused)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvparagrahvi 37 järgi peab vallal või linnal olema arengukava, mis on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ningja üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning eiega tohi olla vastuolus.

:1) valla- või linnaeelarve koostamiselekoostamisel;

:2) investeeringute kavandamiselekavandamisel janing nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemiseletaotlemisel, sõltumata nende allikast;

:3) laenude võtmiselevõtmisel, kapitalirendi kasutamiselekasutamisel ja võlakirjade emiteerimiseleemiteerimisel.