Suhtekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (näpukaid)
PResümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
 
'''Suhtekorraldus''' on inimese, [[organisatsioon]]i, [[asutus]]e või [[ettevõte|ettevõtte]] suhete korraldus [[meedia]] ja [[avalikkus]]ega eesmärgiga mõjutada selle [[maine]]t ja [[kajastus]]t. Suhtekorralduse sünonüümid on '''avalikkussuhted''' või '''avalike suhete korraldus''', mis on toortõlge ingliskeelsest terminist ''public relations'' (lühendina ''PR''), või või '''avalike suhete korraldus'''.
 
== Definitsioon ==
Suhtekorraldus on lai mõiste, mistõttu on selle ühese defineerimisega raskusi. JärgnevaltSeepärast on siin esitatud mitmeidmitu [[definitsioon]]ei, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.
 
* 1949. aastal defineeris [[Suhtekorraldusinstituut]] (''The Institute of Public Relations'') suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks [[organisatsioon]]i ja avalikkuse vahel.
* Lihtsustatud kujul defineeris Suhtekorraldusinstituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
* [[Mexico]]s 1978. aastal toimunud [[Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee|Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel]] (''World Assambly of Public Relations'') töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on [[kunst]] ja [[sotsiaalteadus]], mille eesmärk on analüüsida [[trend]]e, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve.
* Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või [[institutsioon]]i ning teatavate [[sihtrühm]]adega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning seatakse sellega võimaluse piires oma tegevus korrelatsiooni nii, et planeeritud ja ulatusliku [[infovahetus]]e abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.
 
Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja USA presidendi [[Woodrow Wilson]]i asutatud [[Avaliku Informatsiooni Komitee]] (Committee on Public Information). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida [[avalik arvamus]] sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese suhtekorraldusorganisatsiooni, [[Finantsreklaami Assotsiatsioon]]i (Financial Advertisting Association).
 
Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid [[turu-uuring]]ud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaailmse avaliku informatsiooni alase [[konverents]]i [[Ameerika Inseneride Assotsiatsioon]] (''American Association of Engineers''). 1923. aastal ilmus [[Edward L. Bernays]]'lt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" ("Crystallizing Public Opinion"). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest [[New Yorgi Ülikool]]is. Edward L. Bernays'lt pärineb ka avalike suhete mõiste (''public relations'').
 
1930. aastatel hakati üha enam rõhutama, et suhtekorraldus toimib, tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval [[propaganda]]l. 1930. aastate alguses asusid tööle ka esimesed [[poliitiline kampaania|poliitilise kampaania]] spetsialistid. 1933. aastal asutasid [[Clem Whitaker]] ja [[Leone Baxter]] [[San Francisco]]s esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile [[reklaam]]i, mida kirjeldati väljenditega "suhtekorralduse reklaam" (''public relations advertising''), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (''public service advertising'') või "institutsioonidele tehtav reklaam" (''institutional advertising''). 1942. aastal asutati [[Sõjareklaami Nõukogu]] (''War Advertising Council''), mis töötas koos tööstuse ja [[valitsus]]ega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid [[ressurss]]e, ostma sõjavõlakirju ja teenima [[relvajõud]]udes.
 
Pärast Teist maailmasõda suundus [[sõjatööstus]]ele orienteeritud [[majandus]] teeninduskesksusele, suhtekorralduse tähtsus suurenes ning kerkisid esile uued [[kommunikatsioonivahendid]]. Kirjutati suhtekorralduseteemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi [[Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon|Rahvusvaheline Suhtekorralduse Assotsiatsioon]] (''International Public Relations Association''). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldusalane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja Public Relation Journal, millest hiljem sai 4. augustil 1947 loodud [[Ameerika Avalike Suhete Ühing]]u (''The Public Relations Society of America'' / PRSA) kuukiri.
 
Alates 1960. aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja [[riik|riigi]] arengul.
139 635

muudatust