Entsüklopeedia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P jutumärgid |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit [[Entsüklopeedia (Diderot)]].}}
{{
'''Entsüklopeedia''' on [[teatmeteos]], mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist [[inimkond|inimkonna]] teadmistest ([[üldentsüklopeedia]]) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest ([[erialaentsüklopeedia]]).▼
Sõna tuleb [[kreeka keel|kreeka]] väljendist "''enkyklios paideia''" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine'{{lisa viide}}, tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast [[1644]], tihti viidatakse [[prantsuse keel|prantsuskeelsele]] teosele "
▲'''Entsüklopeedia''' on [[teatmeteos]], mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest ([[üldentsüklopeedia]]) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest ([[erialaentsüklopeedia]]).
Entsüklopeediad võivad olla üldised,
▲Sõna tuleb [[kreeka keel|kreeka]] väljendist "''enkyklios paideia''" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine', tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast [[1644]], tihti viidatakse [[prantsuse keel|prantsuskeelsele]] "''[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers]]''" ([[1751]]–[[1765]]).
▲Entsüklopeediad võivad olla üldised kirjutades paljudest erinevatest teemadest (näiteks "[[Encyclopædia Britannica]]") või spetsialiseerunud kirjutades ühest alast (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, mis on kirjutatud paljudest teemadest, aga ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, jne; näiteks "[[Suur nõukogude entsüklopeedia]]").
==Entsüklopeediad ja Eesti==
Eesti alal hakati saksa kultuuriringkonda kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.
Oluline muutus toimus [[Tartu Ülikool
Esimene väljaspool teadusasutusi ja intellektuaalide
Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul<ref name="EE"/>. Aastal [[1891]] tahtis [[Jaan Nebocat]] välja anda "[[Üleüldine Teadustesõnaraamat|Üleüldise Teadustesõnaraamatu]]", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud<ref name="EE"/>.
[[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|
Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli [[Karl August Hermann]]i koostatud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon]]" (1900–1906)<ref name="EE"/>.
Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus [[Jakob Martin Muide]] eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"<ref name="EE"/>. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani ''
===Eesti esimese vabariigi ajal===
Aastal 1931 avaldas kirjastus [[Elu (kirjastus)|Elu]] 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "[[Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat]]"<ref name="EE"/>. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani ''aktsidentsid''<ref name="EE"/>.
"[[Eesti Entsüklopeedia]]" oli esimene [[eesti keel|eestikeelne]] lõpuleviidud üldentsüklopeedia<ref name="EE"/>. See ilmus aastatel [[1932]]–[[1937]] 8 köites<ref name="EE"/>. Täiendusköitest jõuti [[1940]]. aastal avaldada 4 vihku<ref name="EE"/>.
Aastatel 1937–1939 andis kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]] välja üheköitelise "[[Väike entsüklopeedia (1937)|Väikese entsüklopeedia]]" ja selle 3 lisatrükki<ref name="EE"/>. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna<ref name="EE"/>.
Aastal 1937 hakkas [[Noor-Eesti Kirjastus]] Tartus välja andma
===[[Eesti NSV]] ja väliseesti entsüklopeediad===
===Pärast taasiseseisvumist===
==Veebientsüklopeediad==
49. rida ⟶ 48. rida:
Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:
*[[Citizendium]] – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate
*[[Kathpedia]] – katoliiklik veebientsüklopeedia;
*[[Filosoofia veebientsüklopeedia]] – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
|