Erinevus lehekülje "Entsüklopeedia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (jutumärgid)
{{See artikkel| räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit [[Entsüklopeedia (Diderot)]].}}
{{toimetatoimetaAeg|kuupkuu=aprill |aasta=2006}}
'''Entsüklopeedia''' on [[teatmeteos]], mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist [[inimkond|inimkonna]] teadmistest ([[üldentsüklopeedia]]) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest ([[erialaentsüklopeedia]]).
 
Sõna tuleb [[kreeka keel|kreeka]] väljendist "''enkyklios paideia''" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine'{{lisa viide}}, tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast [[1644]], tihti viidatakse [[prantsuse keel|prantsuskeelsele]] teosele "''[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers]]''" ([[1751]]–[[1765]]).
'''Entsüklopeedia''' on [[teatmeteos]], mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest ([[üldentsüklopeedia]]) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest ([[erialaentsüklopeedia]]).
 
Entsüklopeediad võivad olla üldised, kirjutadessisaldades paljudestpaljude erinevatesteri teemadestvaldkondade teemasid (näiteks "[[Encyclopædia Britannica]]"), või spetsialiseerunud, kirjutadeskoosnedes ühestühe ala alastmõistekirjeldustest (näiteks meditsiini[[meditsiin]]i, [[filosoofia]], [[õigusteadus|õiguse]] jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, miskus on kirjutatud paljudest teemadest, aga käsitledes mõisteid ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, ideoloogiline jne; näiteks "[[Suur nõukogude entsüklopeedia]]").
Sõna tuleb [[kreeka keel|kreeka]] väljendist "''enkyklios paideia''" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine', tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast [[1644]], tihti viidatakse [[prantsuse keel|prantsuskeelsele]] "''[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers]]''" ([[1751]]–[[1765]]).
 
Entsüklopeediad võivad olla üldised kirjutades paljudest erinevatest teemadest (näiteks "[[Encyclopædia Britannica]]") või spetsialiseerunud kirjutades ühest alast (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, mis on kirjutatud paljudest teemadest, aga ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, jne; näiteks "[[Suur nõukogude entsüklopeedia]]").
 
==Entsüklopeediad ja Eesti==
Eesti alal hakati saksa kultuuriringkonda kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.
 
Oluline muutus toimus [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]]i taasavamisega [[1802]]. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor, professor [[Johann Karl Simon Morgenstern]], hakkas süstemaatiliselt tellima erinevaidmitmesuguseid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid{{lisa viide}}.
 
Esimene väljaspool teadusasutusi ja intellektuaalide kodudestkodusid laialdasemalt kättesaadav entsüklopeedia oli venekeelne "[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]]" (ilmus 1890–1907). See telliti paljudesse ametiasutustesse, samuti ka rikkamatesse peredesse.
 
Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul<ref name="EE"/>. Aastal [[1891]] tahtis [[Jaan Nebocat]] välja anda "[[Üleüldine Teadustesõnaraamat|Üleüldise Teadustesõnaraamatu]]", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud<ref name="EE"/>.
 
[[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|thumbpisi|Karl August Hermanni poolt väljaantud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]]u" tiitelleht]]
Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli [[Karl August Hermann]]i koostatud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon]]" (1900–1906)<ref name="EE"/>. EntsüklopeediastSellest jõudis [[vihik]]utena ilmuda esimene köide (A-täht, (1900–1904) ning osa teisest köitest (B-täht, (1906)<ref name="EE"/>.
 
Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus [[Jakob Martin Muide]] eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"<ref name="EE"/>. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani ''defnitsioondefinitsioon''. Sõnaraamat jäi lõpetamata<ref name="EE"/>.
 
===Eesti esimese vabariigi ajal===
Aastal 1931 avaldas kirjastus [[Elu (kirjastus)|Elu]] 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "[[Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat]]"<ref name="EE"/>. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani ''aktsidentsid''<ref name="EE"/>.
 
"[[Eesti Entsüklopeedia]]" oli esimene [[eesti keel|eestikeelne]] lõpuleviidud üldentsüklopeedia<ref name="EE"/>. See ilmus aastatel [[1932]]–[[1937]] 8 köites<ref name="EE"/>. Täiendusköitest jõuti [[1940]]. aastal avaldada 4 vihku<ref name="EE"/>.
 
Aastatel 1937–1939 andis kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]] välja üheköitelise "[[Väike entsüklopeedia (1937)|Väikese entsüklopeedia]]" ja selle 3 lisatrükki<ref name="EE"/>. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna<ref name="EE"/>.
 
Aastal 1937 hakkas [[Noor-Eesti Kirjastus]] Tartus välja andma 1-köitelistüheköitelist ja kavandatult 10-vihikulistkümnevihikulist "[[Eesti Rahvaleksikon]]i"<ref name="EE"/>. Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda 8kaheksa vihikut kuni märksõnani ''manustama''<ref name="EE"/>.
 
===[[Eesti NSV]] ja väliseesti entsüklopeediad===
*Välis-Eestis avaldati "[[Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]]" 2 vihku ([[1957]] ja [[1959]]).
 
*"[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" on aastatel [[1968]]–[[1976]] ilmunud 8-köiteline [[eesti keel|eestikeelne]] [[üldentsüklopeedia]].
 
*[[ENEKE]] on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.
 
===Pärast taasiseseisvumist===
*Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus "[[Eesti entsüklopeedia]]" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus [[2007]]. aastal.
 
*2002. aastal tehti algust [[Vikipeedia]] projekti raamesosana algust [[Eestieestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeediaga]]. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.
 
*[[2008]]. aastal hakkas kirjastus TEA välja andma 22-köitelist [[TEA entsüklopeedia]]t.
 
==Veebientsüklopeediad==
 
Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:
*[[Citizendium]] – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate poolt kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
*[[Kathpedia]] – katoliiklik veebientsüklopeedia;
*[[Filosoofia veebientsüklopeedia]] – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
108 993

muudatust