Vetikad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
{{toimeta}}
 
[[Pilt:NSW seabed 1.JPG|pisi]]
'''Vetikad''' on suur ja heterogeenne [[fotosüntees]]ivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse eri riikidesse kuuluvaid) rühmi: baktereist [[tsüanobakterid]] (ehk sinivetikad), [[protistid]]est [[punavetikad]], [[pruunvetikad]] jt, [[taimed]]est [[rohevetikad]]. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas.
 
Vetikaid uuriv teadusharu on '''[[algoloogia]]''', vastavat eriteadlast nimetatakse aga '''algoloogiks'''.
 
Kuna vetikaid käsitleti [[botaanika]]s pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljussuuresti seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel.
 
== Ehitus ==
 
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse [[tallus]]eks ehk rakiseks.
 
Suuruselt on enamik vetikaid [[mikroskoopia|mikroskoopilised]]. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad.
 
Leidub ka suuremaid, [[makroskoopia|makroskoopilisi]] vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks [[lehtadru]].
 
Ehituse keerukuse alusel eritatakse [[üherakulised vetikad|üherakulisi]] ja [[hulkraksed vetikad|hulkrakseid vetikaid]]. Paljud vetikad on koondunud [[koloonia (bioloogia)|kolooniatesse]] (koloniaalsed).
 
Vetikad hangivad [[vesi|vett]] ja [[toitaine]]id kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad [[klorofüll]]i, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest [[pigment (bioloogia)|pigmentidest]], mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse [[kromatofoor]]ideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates [[fotosüntees]]. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus vaid visuaalne.
Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus vaid visuaalne – vetikatel pole juuri, varsi ega lehti.
 
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel: [[rohevetikad]], [[punavetikad]] ja [[pruunvetikad]], aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk [[tsüanobakterid]]).
 
== Elupaik==
 
Vetikad on kõige lihtsaimaid [[taimeriik|taimeriig]]i esindajaid, neid leidub kõikides [[veekogu]]des ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad.
 
Vetikad elavad põhiliselt [[vesi|vees]]. Nad kasvavad nii [[magevesi|mage]]-, [[riimvesi|riim]]- kui ka [[merevesi|merevees]]. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustadesmoodustada taimse hõljumi ehk [[fütoplankton]]i või kinnituda veekogu põhja ja kuuludeskuuluda [[bentose elustik]]ku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada [[muld|muldmulla]]a pindmistel kihtidel, puutüvedel ja [[kivi]]del.
 
Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel.
 
== Sümbioos ==
 
Paljud üherakulised vetikad elavad [[sümbioos]]is teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest.
 
[[Samblik]]e ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist: [[seeneniidistik]]ust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Seeneniidid on võimelised endasse imema [[õhuniiskus]]t ja võtma ümbritsevast keskkonnast vett, [[mineraaltoiteained|mineraaltoiteaineid]] ja [[süsihappegaas]]i. Seeneniidistik ise pole aga võimeline valmistama toitaineid. Samblikus elavad vetikad sisaldavad nn päikesepatareisid ehk [[kloroplast]]e. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat, kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos.
 
Samblikud paljunevad rakisetukikestegarakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil. Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Kui aga eosest arenev seeneniit uues kohas vajalikku vetikarakku ei leia, siis ta hukkub.
Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Kui aga eosest arenev seeneniit uues kohas vajalikku vetikarakku ei leia, siis ta hukub.
 
== Vetikate paljunemine ==
Vetikad paljunevad [[suguline paljunemine|suguliselt]] ja [[mittesuguline paljunemine|mittesuguliselt]]., Vähesedvähesed vetikad ka [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]].
 
Vetikad paljunevad [[suguline paljunemine|suguliselt]] ja [[mittesuguline paljunemine|mittesuguliselt]]. Vähesed vetikad ka [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]].
 
Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
 
===Mittesuguline paljunemine===
 
Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt.
 
'''Eostega paljunemine'''
Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga [[zoospoor]]id, mida nimetatakse ka [[rändeos]]teks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse [[autospoor]]ideks.
 
'''Vegetatiivne paljunemine''' toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel.
 
=== Suguline paljunemine===
Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamusenamik elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevadon küllsellised, suuremamis osapaljunevad aegaenamasti mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka [[ränivetikas|ränivetikatel]].
 
Vetikate [[emassuguorganid|emas]]- ja [[isassuguorganid]] arenevad kas ühelsamal ja samaltaimel või erinevateleri taimeltaimedel. Sugurakud moodustuvad [[gametofüüd]]i keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse [[oogoon]]ideks. Viburitega isassugurakud – [[spermatosoid]]id – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse [[anteriid]]ideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub [[sügoot]].
Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka [[ränivetikas|ränivetikatel]].
 
Vetikate [[emassuguorganid|emas]]- ja [[isassuguorganid]] arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad [[gametofüüd]]i keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse [[oogoon]]ideks. Viburitega isassugurakud – [[spermatosoid]]id – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse [[anteriid]]ideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub [[sügoot]].
 
Suguline paljunemine võib toimuda ka [[konjugatsioon]]il. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Nii paljuneb osa rohevetikaid.
66. rida ⟶ 58. rida:
Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot [[meioos]]i teel neljaks uueks vetikataimeks – [[gametofüüd]]iks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks [[sporofüüd]]iks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad [[sporangium]]id, milles tekivad viburitega [[zoospoor]]id või viburiteta [[autospoor]]id. Eostest arenevad taas [[gametofüüd]]id. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased.
 
== Eestis elavadEesti vetikad ==
 
[[Eesti]]le ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas [[põisadru]]. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline [[pleurokokk]].
 
74. rida ⟶ 65. rida:
== [[Vetikate õitsemine]] ==
{{Vaata|Veeõitseng}}
Planktonvetikate ajutine vohamine veekogus, tuntud ka veeõitsenguna, on veekogule kahjulik nähtus. Ehkki vetikate vohangud võivad esineda ka looduslikult, siis intensiivsemate ja laiaulatuslikemate vetikavohangute korral on mängus inimtegevus. Sagedasimaks põhjuseikspõhjuseks on veekokku jõudvad [[taimetoitained]] ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda [[kala]]de ja teiste [[veeloom]]ade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus, mis muudab veekogu gaasirežiimi. See omakorda aga harilikult vähendab [[vee läbipaistvus]]t ja kiireneb [[muda]] settimine.
 
== Vetikate tänapäevane süstemaatika ==
Vetikate süstemaatika on aegade jooksul palju muutunud, eriti aga alates 20. sajandi teisest poolest, palju muutunud. Et nüüdseks hõlmab sõna "vetikad" suhteliselt piiritletud ökoloogilist organismide rühma, siis on vaidlused suuresti taandunud vetikarühmi moodustavate taksonite juurde. Ehkki nüüdisajal on vetikate fülogeneesis tehtud suuri edusamme (eriti tänu [[Thomas-Cavalier Smith]]i jpt töödele), siisjäävad vaidlused jäävad ilmselt pikaks kestma.
 
=== Üks variant nüüdisaja vetikasüstemaatikast ===:
* ''[[Archaeplastida]]''
** ''[[Chlorophyta]]'' ([[rohevetiktaimed|rohevetikad]])
108. rida ⟶ 99. rida:
Kõige suuremat poleemikat on tekitanud tsüanobakterite paigutamine.
 
=== Vanem süstemaatika ===
Üks vanu süstemaatikakatseid, mis on nüüdseks suuresti aegunud, on järgmine:
=== Eukarüootsed vetikad ===
==== Amöboidsed hõimkonnad ====
*'''''Hk. Chlorarachnida'''''. Kuulusid varem koldvetikate hulka. Pigmentidelt sarnanevad rohevetikatega, eluviisilt koldvetikatega (oluline osa heterotroofsusel).
 
'''''Hk. Chlorarachnida'''''
 
Kuulusid varem koldvetikate hulka. Pigmentidelt sarnanevad rohevetikatega, eluviisilt koldvetikatega (oluline osa heterotroofsusel).
 
==== Ülemhõimkond alveolata ====
On*'''''Hk. Dinomastigota''''' – [[Vaguviburvetikad]]. 4000 liiki. Eriti soojades meredes, fütoplanktonina. Mõnedes toksiine (kalanduslikult halvad!).
 
'''''Hk. Dinomastigota''''' – [[Vaguviburvetikad]]
 
On 4000 liiki. Eriti soojades meredes, fütoplanktonina. Mõnedes toksiine (kalanduslikult halvad!).
 
=== Ujuvad protistid ===
*'''''Hk. Cryptophyta''''' – [[Krüptomonaadid]] ehk neelvetikad. Jahedamates ja vähetoitelisemates vetes. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Sugulist paljunemist ei teata.
 
*'''''Hk. CryptophytaDiscimitochondria''''' – [[KrüptomonaadidSilmviburvetikad]] ehkjt neelvetikadlähedased rühmad. 1000 liiki. Ilmselt kunstlik rühm.
 
Jahedamates ja vähetoitelisemates vetes. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Sugulist paljunemist ei teata.
 
'''''Hk. Discimitochondria''''' – [[Silmviburvetikad]] jt lähedased rühmad
 
On 1000 liiki. Ilmselt kunstlik rühm.
 
=== Ülemhõimkond esiviburlased ===
On*'''''Hk. Chrysomonada''''' – [[Koldvetikad]]. 1000 liiki, mis peamiselt elavad parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada.
 
*'''''Hk. Xantophyta''''' – [[Eriviburvetikad]]. On teada vaid mõnisada liiki. On teada ka liike, mis elavad maismaal. Enamik paljuneb sugutult.
'''''Hk. Chrysomonada''''' – [[Koldvetikad]]
*'''''Hk. Eustigmatophyta'''''. Raku ehitus erineb eriviburvetikatest, nt 1 vibur ja silmtäpp.
 
*'''''Hk. Bacillariophyta''''' – [[Ränivetikad]]. Umbes 10 000 liiki. Ränivetikaid võib kohata kõikjal. Suguline paljunemine.
On 1000 liiki mis peamiselt elavad parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada.
*'''''Hk. Phaeophyta''''' – [[Pruunvetiktaimed]]. Teada umbes 900 liiki. Elutsevad meres ja on hulkraksed. Suguline paljunemine, ka sugude eristumist.
 
'''''Hk. Xantophyta''''' – [[Eriviburvetikad]]
 
On teada vaid mõnisada liiki. On teada ka liike, mis elavad maismaal. Enamik paljuneb sugutult.
 
'''''Hk. Eustigmatophyta'''''
 
Erinevalt eriviburvetikatest raku ehitus erinev, nt 1 vibur ja silmtäpp.
 
'''''Hk. Bacillariophyta''''' – [[Ränivetikad]]
 
Umbes 10 000 liiki. Ränivetikaid võib kohata kõikjal. Suguline paljunemine.
 
'''''Hk. Phaeophyta''''' – [[Pruunvetiktaimed]]
 
Teada umbes 900 liiki. Elutsevad meres ja on hulkraksed. Suguline paljunemine, ka sugude eristumist.
 
=== Viburita vetikad ===
*'''''Hk. Rhodophyta''''' – [[Punavetikad]]. Teada on umbes 4000 liiki. Elavad meres, teinekord harva ka magevees võimaismaal. Enamik punavetikaid on hulkraksed. Suguline paljunemine.
 
'''''Hk. Rhodophyta''''' – [[Punavetikad]]
 
Teada on umbes 4000 liiki. Elavad meres, teinekord harva ka magevees võimaismaal. Enamik punavetikaid on hulkraksed. Suguline paljunemine.
 
=== Liitvetikad ===
On*'''''Hk. vaidGlaucocystophyta''''' – [[Liitvetikad]]. 13 liiki. Elavad vaid happelises puhtas magevees.
 
'''''Hk. Glaucocystophyta''''' – [[Liitvetikad]]
 
On vaid 13 liiki. Elavad vaid happelises puhtas magevees.
 
=== Maismaataimede eellased ===
On*'''''Hk. umbesGamophyta''''' – [[Ikkesvetikad]]. Umbes 10 000–12 000 liiki ja elutsevad magevetes.
 
*'''''Hk. Chlorophyta''''' – [[Rohevetikad]] (sh. Mändvetikad). Teada 16 000 liiki ja elutsevad kõikjal. Suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (viburitega).
'''''Hk. Gamophyta''''' – [[Ikkesvetikad]]
 
On umbes 10 000–12 000 liiki ja elutsevad magevetes.
 
'''''Hk. Chlorophyta''''' – [[Rohevetikad]] (sh. Mändvetikad)
 
Teada 16 000 liiki ja elutsevad kõikjal. Suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (viburitega).
 
== Vaata ka ==