Vetikad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
[[Pilt:NSW seabed 1.JPG|pisi]]
'''Vetikad''' on suur ja heterogeenne [[fotosüntees]]ivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t mitte fülogeneetilisest)
Vetikaid uuriv teadusharu on
Kuna vetikaid käsitleti [[botaanika]]s pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka
== Ehitus ==
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse [[tallus]]eks ehk rakiseks.
Suuruselt on enamik vetikaid [[mikroskoopia|mikroskoopilised]]. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad.
Leidub ka suuremaid
Ehituse keerukuse alusel eritatakse [[üherakulised vetikad|üherakulisi]] ja [[hulkraksed vetikad|hulkrakseid vetikaid]]. Paljud vetikad on koondunud [[koloonia (bioloogia)|kolooniatesse]] (koloniaalsed).
Vetikad hangivad [[vesi|vett]] ja [[toitaine]]id kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad [[klorofüll]]i, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest [[pigment (bioloogia)|pigmentidest]], mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse [[kromatofoor]]ideks. Sõltumata värvusest
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel: [[rohevetikad]], [[punavetikad]] ja [[pruunvetikad]], aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk [[tsüanobakterid]]).
== Elupaik==
Vetikad on kõige lihtsaimaid [[taimeriik|taimeriig]]i esindajaid, neid leidub kõikides [[veekogu]]des ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad.
Vetikad elavad põhiliselt
Vähesed vetikad on kohastunud
== Sümbioos ==
Paljud üherakulised vetikad elavad [[sümbioos]]is teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest.
[[Samblik]]e ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist
Samblikud paljunevad
== Vetikate paljunemine ==
Vetikad paljunevad [[suguline paljunemine|suguliselt]] ja [[mittesuguline paljunemine|mittesuguliselt]]
▲Vetikad paljunevad [[suguline paljunemine|suguliselt]] ja [[mittesuguline paljunemine|mittesuguliselt]]. Vähesed vetikad ka [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]].
Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
===Mittesuguline paljunemine===
Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt.
Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga [[zoospoor]]id, mida nimetatakse ka [[rändeos]]teks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse [[autospoor]]ideks.
=== Suguline paljunemine===
Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja
Vetikate [[emassuguorganid|emas]]- ja [[isassuguorganid]] arenevad kas
▲Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka [[ränivetikas|ränivetikatel]].
▲Vetikate [[emassuguorganid|emas]]- ja [[isassuguorganid]] arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad [[gametofüüd]]i keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse [[oogoon]]ideks. Viburitega isassugurakud – [[spermatosoid]]id – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse [[anteriid]]ideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub [[sügoot]].
Suguline paljunemine võib toimuda ka [[konjugatsioon]]il. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Nii paljuneb osa rohevetikaid.
66. rida ⟶ 58. rida:
Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot [[meioos]]i teel neljaks uueks vetikataimeks – [[gametofüüd]]iks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks [[sporofüüd]]iks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad [[sporangium]]id, milles tekivad viburitega [[zoospoor]]id või viburiteta [[autospoor]]id. Eostest arenevad taas [[gametofüüd]]id. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased.
==
[[Eesti]]le ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas [[põisadru]]. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline [[pleurokokk]].
74. rida ⟶ 65. rida:
== [[Vetikate õitsemine]] ==
{{Vaata|Veeõitseng}}
Planktonvetikate ajutine vohamine veekogus, tuntud ka veeõitsenguna, on veekogule kahjulik nähtus. Ehkki vetikate vohangud võivad esineda ka looduslikult, siis intensiivsemate ja laiaulatuslikemate vetikavohangute korral on mängus inimtegevus. Sagedasimaks
== Vetikate tänapäevane süstemaatika ==
Vetikate süstemaatika on aegade jooksul palju muutunud, eriti
* ''[[Archaeplastida]]''
** ''[[Chlorophyta]]'' ([[rohevetiktaimed|rohevetikad]])
108. rida ⟶ 99. rida:
Kõige suuremat poleemikat on tekitanud tsüanobakterite paigutamine.
==
Üks vanu süstemaatikakatseid, mis on nüüdseks suuresti aegunud, on järgmine:
=== Eukarüootsed vetikad ===
==== Amöboidsed hõimkonnad ====
*'''''Hk. Chlorarachnida'''''. Kuulusid varem koldvetikate hulka. Pigmentidelt sarnanevad rohevetikatega, eluviisilt koldvetikatega (oluline osa heterotroofsusel). ▼
▲Kuulusid varem koldvetikate hulka. Pigmentidelt sarnanevad rohevetikatega, eluviisilt koldvetikatega (oluline osa heterotroofsusel).
==== Ülemhõimkond alveolata ====
▲On 4000 liiki. Eriti soojades meredes, fütoplanktonina. Mõnedes toksiine (kalanduslikult halvad!).
=== Ujuvad protistid ===
*'''''Hk. Cryptophyta''''' – [[Krüptomonaadid]] ehk neelvetikad. Jahedamates ja vähetoitelisemates vetes. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Sugulist paljunemist ei teata.▼
*'''''Hk.
▲Jahedamates ja vähetoitelisemates vetes. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Sugulist paljunemist ei teata.
=== Ülemhõimkond esiviburlased ===
*'''''Hk. Xantophyta''''' – [[Eriviburvetikad]]. On teada vaid mõnisada liiki. On teada ka liike, mis elavad maismaal. Enamik paljuneb sugutult.▼
*'''''Hk. Eustigmatophyta'''''. Raku ehitus erineb eriviburvetikatest, nt 1 vibur ja silmtäpp.
*'''''Hk. Bacillariophyta''''' – [[Ränivetikad]]. Umbes 10 000 liiki. Ränivetikaid võib kohata kõikjal. Suguline paljunemine.▼
▲On 1000 liiki mis peamiselt elavad parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada.
*'''''Hk. Phaeophyta''''' – [[Pruunvetiktaimed]]. Teada umbes 900 liiki. Elutsevad meres ja on hulkraksed. Suguline paljunemine, ka sugude eristumist.▼
▲On teada vaid mõnisada liiki. On teada ka liike, mis elavad maismaal. Enamik paljuneb sugutult.
▲Umbes 10 000 liiki. Ränivetikaid võib kohata kõikjal. Suguline paljunemine.
▲Teada umbes 900 liiki. Elutsevad meres ja on hulkraksed. Suguline paljunemine, ka sugude eristumist.
=== Viburita vetikad ===
*'''''Hk. Rhodophyta''''' – [[Punavetikad]]. Teada on umbes 4000 liiki. Elavad meres, teinekord harva ka magevees võimaismaal. Enamik punavetikaid on hulkraksed. Suguline paljunemine. ▼
▲Teada on umbes 4000 liiki. Elavad meres, teinekord harva ka magevees võimaismaal. Enamik punavetikaid on hulkraksed. Suguline paljunemine.
=== Liitvetikad ===
▲On vaid 13 liiki. Elavad vaid happelises puhtas magevees.
=== Maismaataimede eellased ===
*'''''Hk. Chlorophyta''''' – [[Rohevetikad]] (sh. Mändvetikad). Teada 16 000 liiki ja elutsevad kõikjal. Suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (viburitega).▼
▲On umbes 10 000–12 000 liiki ja elutsevad magevetes.
▲Teada 16 000 liiki ja elutsevad kõikjal. Suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (viburitega).
== Vaata ka ==
|