Charles I: erinevus redaktsioonide vahel

===Nooruspõlv===

Charles sündis Šotimaal kuningas [[James VI]] ja [[Taani Anne]] ([[Frederik II]] tütre) teise pojana. Charles oli sündides väga nõrk ja toime pandi hädaristimine, kartes, et ta sureb peagi. Laps jäi siiski elama, kuigi Charlesi tervis jäi elu lõpuni üpris viletsaks. Vaid mõnepäevaselt anti talle [[Albany hertsog]]i tiitel. [[1604]]. aasta suvel toodi Charles [[Inglismaa]]le. Tema eest hoolitses [[Robert Carey]] perekond. Nelja-aastaselt sai temast [[Yorki hertsog]]. Lapsena ei suutnud ta korralikult käia ning täiskasvanuna kõndis ta pidevalt kiirustades ringi, et varjata oma ebakindlat kõnnakut. Tõenäoliselt põdes ta lapsena [[rahhiit]]i, mistõttu ta kasv jäi varakult kinni. Kui pikaks ta täpselt kasvas, pole teada, sest ta püüdis oma lühikest kasvu igati varjata, lastes end maalida nõnda, et ta paistaks pika ja sihvakana. Sarnaselt oma isa Jamesiga oli ka Charlesil liiga suur keel, mistõttu ta ei suutnud sõnu korralikult välja hääldada ja kogeles. Hiljem suutis ta pideva harjutamisega seda defekti varjata. Esialgu tundus Charles olevat ka vaimselt arengupeetusega, kuid kui ta umbes viieaastaseks sai, ilmnes, et tal oli küllaltki suuri andeid intellektuaalsete tegevuste osas. Charlesi iseloom kujunes kinniseks, kuid lähedaste vastu oli ta äärmiselt sõbralik, heatahtlik ja soe.

Charles sai veelgi parema hariduse kui ta isa. Kui ta sai viieaastaseks, sai tema koduõpetajaks [[Thomas Murray]], kes õpetas koos Charlesiga ka oma vennapoega [[William Murray|Williamit]], kellest sai Charlesi eluaegne sõber. Kuueaastaselt pidi Charles hakkama oma tegemistest isale kirjutama. Charles kasvatati üles mõõduka [[protestant|protestandina]], kuid kuna ta ema huvitus sügavalt ka [[katoliiklus]]est, siis kandusid need sümpaatiad mõnevõrra ka pojale üle. Kümneaastaselt osales ta juba usudispuutidel, tema religioosseks suunajaks sai mõõdukas presbüterlane [[James Fullerton]]. Samuti hoolitses Charlesi eest tema sügavalt protestantlik vend Henry. Seetõttu oli tolle ootamatu surm [[1612]]. aastal Charlesile sama suureks löögiks kui ta isalegi. Charles isa kuulutati Walesi printsiks alles [[1616]]. aastal, sest kuningal polnud piisavalt raha selle kuluka tseremoonia läbiviimiseks ning ta oli oma vanima poja kaotusest tükk aega löödud. Ent pärast Henry surma oli James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte võtnud ning kasvatas temast sama veendunud [[absolutism]]i pooldaja, kui ta ise seda oli.