Valga linna raamatukogu ([[saksa keel]]es Walksche Stadt Bibliothek) põhimääruse kinnitas Valga linna [[raad]] [[8. veebruarilveebruar]]il [[1865]]. Suuri teeneid raamatukogu asutamisel oli selle eestseisjate komitee liikmel, [[Liivimaa kihelkonnakoolikihelkonnakooliõpetajate õpetajateja seminariköstrite seminar]]i juhatajal [[Jānis Cimze|Janis Cimzel]]l. Raamatukogu asus [[raekoda|raekojas]] ja raamatuid laenutati kahel päeval nädalas.
Linna raamatukogu eksisteeris [[1911]]. aastani, mil linn oma raamatukogu Valga Eesti Karskuse Seltsile üle andis. Teistkordselt avati raamatukogu [[21. aprillilaprill]]il [[1925]]. Raamatukogu ruumid asusid postimaja III korrusel. Kogus oli 563 raamatut, enamik neist eesti kirjanike teosed. Esimene juhataja oli [[Peeter Grabinsky]]. Lühemat aega (1929–1932) juhatas raamatukogu [[Jaak Utt]]. [[Aleksander Ojakäär]] oli juhataja ajavahemikul 1932–1941.
Raamatukogu arenes ja kolis paaril korral avaramatesse ruumidesse. 1940. aastaks oli Valga linnaraamatukogu täielikult väljakujunenud kultuuriasutus, millel oli tähtis osa linna elanike vaimses elus. RaamatufondRaamatufondis oli üle 5000 raamatu, lugejate arv püsis stabiilsenastabiilselt 900 piirides. Lugejate teenindamine toimus diferentseeritult – noortele ja täiskasvanutele olid määratud erinevad laenutusajad.
[[Nõukogude võimuokupatsioon saabumisegaEestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] kehtestamisel nimetati '''Valga Linna Avalik Raamatukogu''' 1940. aastal ümber '''Valga Maakondlikuks Keskraamatukoguks'''.
Pärast 1944. aasta lahinguid oli Valga raamatukogu laastatud. Laenutama hakati 23. oktoobril 1944. aastal. Kindlaid ruume ei olnud. Lühikese aja jooksul koliti kuus korda. 1948. aastal koliti Aia tänaval asuvasse majja ja sinna jäädi 48 aastaks.
