Erinevus lehekülje "Hemoglobiin" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
'''Hemoglobiin''' ehk '''verevärvnik'''<ref name="ms">[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref> ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.
 
Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse). Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub raua aatom.
 
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref>
 
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseidhemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.
 
==Liigid==