Kosmoloogiline printsiip: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
21. rida:
Seda versiooni toetasid algselt [[statsionaarse seisundi teooria]] esindajad (teiste seas [[Hermann Bondi]] ja [[Fred Hoyle]]). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust.
Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni [[superparv]]ede, [[galaktikafilament]]ide ja suurte [[tühik]]uteni, kuid vähemalt 200 miljoni [[parsek]]i suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib [[ruum (füüsika)|ruum]]ilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes [[aeg|ajalistes]] mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on
==Kehtivustingimused==
28. rida:
100 miljonist valgusaastast suuremaid struktuure tänapäeva andmetel ei ole. Seetõttu paistab, et selles mastaabis kinnitavad vaatlusandmed kosmoloogilist printsiipi.
Tavaliselt arvatakse, et üleminek struktureerituselt homogeensusele ja isotroopsusele leiab aset mastaapides suurusjärgus pool miljardit [[valgusaasta]]t.
==Järelmid==
Kosmoloogilise printsiibiga postuleeritavad omadused homogeensus ja isotroopsus tähendavad muu hulgas, et [[Maa (planeet)|Maa]] ei ole Universumis eriline ega väljavalitud koht ([[Koperniku printsiip]]) ning Universum näeb ühtemoodi välja olenemata sellest, kus vaatleja asub. Piisavalt suures
Kosmose vaatlused näitavad, et Maast kaugemal on [[galaktikaparv]]ed tihedamalt koos ja sisaldavad vähem [[metall]]e. Seda seletavad kosmoloogilist printsiipi rakendavad teadlased [[falsifikatsioon|falsifitseerimatu]] oletusega, et galaktikate populatsiooni muutusele piki vaatekiirt vastab muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema [[sünkroonsus|sünkroonsed]], nii et ühesuguse [[punanihe|punanihke]]
Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on [[mehhaaniline tasakaal|
Minevikus on paljud teadlased oletanud, et Universumil on hierarhiline ehitus: iga materiaalne süsteem on osa mingist kõrgemat järku süsteemist.
Juba vahetult kosmoloogilisest printsiibist tulenevad mõned tähtsad järeldused Universumi ehituse kohta. Näiteks Universum tervikuna ei tohi [[pöörlemine|pöörelda]] (sest [[pöörlemistelg]] oleks privilegeeritud suund) ning tal ei tohi olla [[keskpunkt]]i ja ruumilist piiri (muidu oleks rikutud Universumi homogeensuse tingimus).
52. rida:
Esmapilgul näib, et Hubble'i seadus on kosmoloogilise printsiibiga vastuolus, sest sellest printsiibist näib tulenevat, et just meie asukoht on see kese, millest kõik ülejäänud galaktikad eemalduvad. Tegelikult see nii ei ole. Kui me asuksime mis tahes muus tähesüsteemis, fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse.
Peale selle, Hubble'i seadus on ainuke galaktikate eemaldumise seadus, mis pole kosmoloogilise printsiibiga vastuolus. Vaatleme mis tahes [[geomeetriline kujund|geomeetrilist kujundit]], mille moodustavad mitu galaktikat.
USA [[astronoom]] [[Allan Sandage]] osutas vastuolule: Hubble'i seadus kehtib isegi "heterogeensusrakukese" sees, kaugustel
Märtsis [[2006]] selgus [[kosmosesond]]i [[WMAP]] andmetest, et [[Maa (planeet)|Maa]] liigub kosmilise mikrolaine-taustkiirguse suhtes kiirusega 600 m/s [[Neitsi (tähtkuju)|Neitsi]] tähtkuju suunas.
62. rida:
==Tunnetuslik staatus==
Hoolimata nimetusest on pigem tegemist üldistest (võib-olla isegi [[filosoofia|filosoofilistest]] kaalutlustest lähtuva oletuse või [[aksioom]]iga, mille alusel kitsendatakse
Kosmoloogiline printsiip lähtub sellest, et oluline kõrvalekalle homogeensusest ja isotroopsusest väga suures mastaabis on statistiliselt vähetõenäoline. Samuti on mitmesugused [[vaatlus]]ed kosmoloogilist printsiipi [[kinnitus|kinnitanud]].
68. rida:
Kosmoloogilise printsiibi kehtivustingimusi ning kehtivust Universumi igas staadiumis pole võimalik kinnitada.
Vaatlused näitavad ainult, et on olemas antud punanihkega (kaugusega) pinnad, millel homogeensed galaktikate parved on ''Maa suhtes'' homogeenselt ja isotroopselt
== Võimalik heterogeenne Universum ==
74. rida:
Kosmoloogilise printsiibi kehtivusele heidab väljakutse üldine probleem [[induktsioon|induktiivsete]] järelduste tegemisel: empiirilised vaatlused mustrite kohta, mis esinevad piiratud raamides, ei saa heita valgust asjade seisule väljaspool neid raame ([[induktsiooniprobleem]]).
[[Heterogeensus|Heterogeenses]] ruumis võib väga hästi olla homogeenseid ja isotroopseid piirkondi (kuigi nad peavad olema jaotunud ebareeglipäraselt ja ebaühtlaselt). Nii võib Maa paikneda säärases homogeenses ja isotroopses piirkonnas (mis on siiski nii tohutu suur, et ulatub meie senistest vaatlustest väljapoole),
Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel [[heleduskaugus]]tel on suurem [[energiatihedus]]. Tihedamaid ja vähem tihedaid piirkondi heterogeenses jaotuses
Kui heterogeenne universum peaks avastatama, leitaks tõenäoliselt üks kahest järgnevast:
* Sama [[diameeter|diameetri]] ja [[nurkmõõtmed|nurkmõõtmetega]] galaktikatel
* Eri galaktikaparvedel, millel on ühesugune siniste irregulaarsete galaktikate ja tavaliste galaktikate vahekord, on erinev punanihke väärtus, millest tulenevad erinevad Hubble'i konstandid, mis on suurtes nurkmastaapides heterogeenselt jaotunud.
92. rida:
[[Pilt:Cmbr.svg|300px|thumb|Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse mõõtmise tulemused tehiskaaslaselt [[COBE]]. Mõõtmised vastavad nii hästi teoreetilisele kõverusele, et [[standardhälve]] jääb joonistatud kõvera sisse.]]
[[NASA]] [[Maa tehiskaaslane|tehiskaaslane]]
==Välislingid==
|