Magnetoptiline ketas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P näpukaid |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:MO-disk-surface.jpg|pisi|MO ketta pind]]
'''
==Tehnoloogia==
[[File:2GB-MO-disk.jpg|thumb|150px|130 mm 2.6GB
Esialgu olid kettad 130 mm ja olid sama suured, kui täiskõrguses 130 mm kõvakettad (nt. arvutis [[IBM PC XT]]). 130 mm meedium näeb välja nagu vanamoodne CD-ROM
Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlikust metallist ketas. Nii lugemise kui kirjutamise protsessi ajal ei ole kunagi kettal füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev [[elektromagnet]], millega muudetakse ketta polarisatsiooni.
12. rida:
Iga kirjutamise tsükkel on kaks korda sama pikk, kui lugemise tsükkel, kuna esimesel ketta ringil laser kustutab ja kuumutab ketast ning teisel ringil elektromagnet kirjutab andmed kettale. Aastal 1996 leiutati 90 mm ketaste jaoks tehnika, mis kustutas ja kirjutas samal tsüklil.
130 mm kettaid oli saada mahtudega
==Tootjad==
Arvuti nimega [[NeXT]] oli esimene, mis kasutas
[[Sony MiniDisc]]s on
[[Pinnacle Micro]] oli
[[Maxoptix]], [[Maxtor Corporation]]
[[Fujitsu]] oli 90 mm
[[PDO Konica Minolta]] hetkel ainus 90 mm 3,5’’ magnet optiliste ketaste tootja. Neil on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides müügil 3,5’’ 1,
==Floptical drives==
==Hiljutine areng==
2004. aasta jaanuaris toimunud ''[[Consumer Electronics Show]]''´l tutvustas Sony
==Viited==
|