Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' kaehk '''verevärvnik<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref>''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.

Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku [[punane|punase]] [[värvus]]e). Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub raua aatom.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männikMännik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>
 
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.
 
==Liigid==
Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike.
 
Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike.:
* [[A-hemoglobiin]] - normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
* A<sub>1C</sub>-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin - A<sub>1C</sub> [[glükoos]]iga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
* C-hemoglobiin - teatud ebanormaalne hemoglobiin;
* D-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* E-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* F-hemoglobiin - lootehemoglobiin;
* Gower-hemoglobiin - kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiimi vormi;
* H-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* S-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin.<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref>
 
==Termin==
Termini [[etümoloogia]]: ''haima'' on [[kreeka keel]]es veri ja ''globus'' [[ladina keel]]es kera.
 
 
==Avastamine==
*[[1852]]. aastal õnnestus saksa arstil [[Otto Funke]]l, teadaolevalt esimesena punanePunane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]'') õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil [[Otto Funke]]l [[1852]]. aastal.
== Viited ==
{{Viited|viited}}
 
== Vaata ka ==
*[[Hapnik]]
*[[Hemotsüaniin]]
 
==Kirjandus==
* Jay F. Storz, Federico G. Hoffmann, Juan C. Opazo jt, [http://jeb.biologists.org/content/214/4/575 Developmental regulation of hemoglobin synthesis in the green anole lizard Anolis carolinensis], Journal of Experimental Biology 2011 214: 575-581; doi: 10.1242/jeb.050443
 
[[Kategooria:Bioloogia]]