Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
52. rida:
Esimene konflikt ordu ning Novgorodi ja Pihkva vahel võis tekkida [[1212]]. aastal, mil pihkvalased ajasid ära oma saksasõbraliku vürsti [[Vladimir Mstislavitš]]i. Sellega võib seotud olla samal aastal Novgorodi vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i poolt Eestimaale korraldatud sõjakäik. See lõppes küll harjulaste [[Varbola linnus]]e piiramisega, aga kuna [[Henriku Liivimaa kroonika]] kohaselt algatati see reaktsioonina Riia piiskopi ja ordu sõjaretkele Järvamaale ning Harjusse suunduti pärast seda, kui sakslasi eest ei leitud, siis on võimalikuks peetud, et algselt oli kavas piiskopi ja ordu väe ründamine. Mstislavi retkega on mõnikord samastatud Vene kroonikates kirjeldatud sõjakäiku, kus osalesid lisaks novgorodlastele ka Pihkvas pärast Vladimirit võimule saanud vürst [[Vsevolod Mstislavitš]] ja [[Toropetsi vürst]] [[David Mstislavitš]]. Vene kroonikad mainivad Varbola piiramist ja mereni välja tungimist.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 8, kommentaar 41, lk 128–129</ref><ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 89</ref><ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk XV, kommentaar 48</ref>
Otsene sõjategevus ordu ja Vene vürstide vahel algas pärast ugalaste alistumist Riia piiskopi ja ordu võimule 1216. aastal. [[Ugandi]]t oma mõjusfääri kuuluvaks lugenud Vene vürstides tekitas see sündmus pahameelt. Esimese vastukäiguna hõivas taas Pihkvas vürstiks saanud Vladimir Mstislavitš mõneks ajaks [[Otepää linnus]]e ja rüüstas maakonnas. Ordu liitlaste [[Tālava]] latgalite juurde saadeti maksukogujad, kes algselt ordu poolt vangistati, kuid peagi vabastati ja "auga" tagasi saadeti. 1217. aasta jaanuaris tegi ordu, piiskopi ja ugalaste vägi rüüsteretke Novgorodi maadele. Veebruaris-märtsis [[Otepää lahing|alistasid]] novgorodlased ja pihkvalased koos [[saarlased|saarlaste]], [[harju]]laste ja [[sakala]]stega end Otepää linnuses kindlustanud orduvennad, piiskopimehed ja ugalased.<ref>Vahtre, lk 114–119</ref>
[[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale, pidasid [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lähistel piiskopi ja ordu vägedega lahingu ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]] [[Võnnu muinaslinnus|linnust]], mida [[võndlased|võndlaste]] kõrval kaitsesid ka orduväed.<ref>Vahtre, lk 131–133</ref>
[[1221]]. aastal piirasid Novgorodi ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] [[suurvürst]]i [[Juri II Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi ordumeistri [[Võnnu ordulinnus]]t.▼
▲[[1221]]. aastal
1223. aasta alguses tõusid ugalased ja sakalased ordu võimu vastu üles ning kutsusid oma linnustesse Novgorodi ja Pihkva abiväed. Augustis alistas ordu ja piiskopi sõjavägi [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi]] ja [[Leole linnus]]ed ning taaskehtestas Sakalas oma ülemvõimu. Sügisel kavandas Pihkva ja Novgorodi 20 000-meheline vägi vürst [[Jaroslav Vsesolod]]i (Suzdali vürsti vend) juhtimisel sõjakäiku Liivimaale. Saarlaste soovitusel otsustati koos eestlastega rünnata aga hoopis [[Taani Kuningriik|Taani]] tugipunkti Tallinnas, kuid Toompea linnust [[Tallinna piiramine (sügis 1223)|vallutada]] ei suudetud. Sõjakäiku mainib ka Novgorodi [[letopiss]], mis kujutab seda aga [[tšuudid]]e ründamisena. Selle andmetel Tallinnat alistada ei suudetud, aga "vallutati kogu [[tšuudid]]e maa" (''«повоевало всю землю Чюдскую»'').<ref>Vahtre, lk 156–161</ref>
1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv [[vürstiriik]]. [[Tartu]]sse saadeti endine [[Koknese vürstiriik|Koknese]] vürst [[Vjatško]] koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. 1224. aasta augustis [[Tartu lahing (1224)|vallutasid Tartu]] ordu ja piiskopi väed ning Ugandi territooriumist moodustati [[Tartu piiskopkond]].<ref>Vahtre, lk 162–166</ref>
Piiskopkonna rajamisel kujunes välja piir Pihkva vürstiriigi ja piiskopkonna vahel, mis asus 30 km. kaugusel Pihkva linnast.
| |||