Erinevus lehekülje "Kasutaja:Kkurg/Nitrifikatsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Katse käigus lasti ühe meetri pikkusest kvartsklaasist, liiva ja aiamulla seguga täidetud torust läbi [[reovesi|reovett]]. Sealjuures oli üks torudest kuumutatud ja toru ainetele oli lisatud [[antiseptika|aktiseptikuid]]. Teine toru oli lisanditeta ning kuumutamata. [[Reovesi|Reovett]] filtreerides leiti, et teises torus, mis oli kuumutamata, vähenes ammoniakaalse lämmastiku sisaldus ning tõusis nitraatide sisaldus. Samal ajal kuumutatud kvartsklaastorus NH<sub>3</sub> [[oksüdatsioon]]i ei toimunud. Selle katse raames ei suudetud eraldada nitrifikatsiooni põhjustavaid baktereid, sest mikroobide kasvatamisel kasutati puljongsöödet.
Aastal 1890 kirjeldas vene mikrobioloog ja mullateadlane [[Sergei Vinogratski]] nitrifikatsiooni bioloogilist olemust. Ta leidis, et nitrifikaatorid ei kasva orgaanilisi aineid sisaldaval söötmel, sest on [[autotroof]]id ning söötme orgaaniliste ainete suhtes väga tundlikud. Kasutades aga mineraalseid söötmeid, suudeti nitrifikaatorid eraldada, rakendades ränihappe baasil valmistatud söötmeid, millele lisati ammooniumsoolasid. Selgus, et mitmed mikroorganismid saavad rakuainete sünteesiks energiat NH<sub>3</sub> oksüdatsioonist nitrititeks, samal ajal teist tüüpi mikroorganismid aga nitritite oksüdatsioonist nitraatideks. <ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes"/> Just selle avastusega on Vinogratskist saanud üks esimesi keskkonnamikrobiolooge, sest kirjeldades nitrifikatsiooni läbi viivaid baktereid, leidis ta esimesed teadaolevad [[kemolitotroofid]] ehk mikroorganismid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast, lagundades anorgaanilisi aineid. <ref>[[Kemolitotroofid]]</ref>
 
==Keemiline olemus==
==Nitrifikatsiooni mikrobioloogia==
 
Nitrifikatsiooni läbi viivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed, saades eluks vajaliku energia nitrifikatsioonist. See hõlmab perekondi ''Nitrosomonas'', ''Nitrosococcus'', ''Nitrobacter'' ning ''Nitrococcus''.[[16 rRNa]] järjestuse põhjal moodustavad ammoniaaki oksüdeerivad bakterid fülogeneetiliselt sama rühma. Neil on komplekssed sisemised membraansüsteemid, mis on peamiste [[nitrifikatsiooniensüümid]]e asukohaks. <ref name=":0">[[Nitrifitseerijad bakterid]]</ref> Nendeks on protsessis osalevad ensüümid: [[ammoniaagi monooksügeneaas]] (AMO), mis esineb kõigil autotroofsetel ammoniaagioksüdeerijatel ning sarnaneb metaani oksüdeerivatel bakteritel esineva [[metaani monooksügenaas]]iga, samuti hüdroksüülalamiini oksüoreduktaas ja nitriti oksidoreduktaas. Sealjuures AMO oksüdeerib ammoniaagi hüdroksüülamiiniks ning nitriti oksidoreduktaas oksüdeerib nitriti nitraadiks. <ref name="Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005">{{cite web|last1=Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005|website=http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng4.pdf}}</ref>
Nitrifitseerijaid baktereid leidub palju pinnases ja vees, kuid enim kohtades, kus leidub väga palju ammoniaaki. Nii võib olla reoveepuhastites või ulatusliku valgu lagunemisega aladel. Lisaks sellele elavad need bakterid veekogudes, millesse voolaval reo- ja heitveel on suur ammoniaagisisaldus. <ref name=":0" />
 
==Nitrifikatsiooni toimumiseks vajalikud eeldused==
• Liigniiskete muldade korral tuleb alandada põhjavee seisu <ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes"/>
 
• Protsessi kiirus sõltub peamiselt NH<sub>3</sub> oksüdeerumisest [[nitrit]]iteni, sest selle jaoks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega palju rohkem energiat. <ref><nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastikuringe#Nitrifikatsioon</nowiki></ref> Näiteks on nitrifikatsioon aeglane kultuuristamata muldadel, kus N<sub>2</sub>-ühendite allikaks on lehekõdu ja oksad, sest selline keskkond on väga halvasti õhustatav. <ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes"/>
 
==Heterotroofne nitrifikatsioon==
12

muudatust