Timpan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nuss |
P Tühistati kasutaja 194.126.110.154 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot. |
||
12. rida:
| artiklid =
}}
'''Timpan''' on
Timpan koosneb [[metall]][[katel|katlast]] ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on [[häälestus|häälestatav]] ehk muudetava [[helikõrgus]]ega löökpill: mida suurema [[pinge (tugevusõpetus)|pinge]] all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees [[pedaal]]i abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on [[skaala]], mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad ''[[glissando]]sid'' – libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite [[heliulatus]] oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse [[vilt|vildist]] või [[flanell]]ist peadega timpaninuiade abil.
Timpan on [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit.
Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos [[tuuba]]dega kuninglikeks pillideks [[Egiptus]]es ja [[India]]s. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid [[19. sajand]]i lõpul.
[[Kategooria:Löökpillid]]
|