Erinevus lehekülje "Hemoglobiin" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]] ([[hingamispigment]]), mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku. Raud asub [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel 4 helerohelise värviga kujutatud prosteetilise rühma [[porfüriinid|porfüriini]] ringikujulise molekuli) keskel.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne. Valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>