Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas
Resümee puudub
48. rida:
== Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega ==
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}
Pärast Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks idas [[Ingerimaa]], [[Peipsi järv]] ning [[PihkvamaaPihkva vürstiriik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik]]. Esimesed relvakonfliktid ordu ja |Novgorodi vägede vahel leidsid aset [[1212]]. aastal, mil Novgorodi vürst [[Mstislav Udalõi]] ehk [[Mstislav Mstislavitš]] tegi esimese sõjaretke ordu kontrolli all olevatele [[Vana-Liivimaa]] tugipunktidelevürstiriigid.
 
Esimene konflikt ordu ning Novgorodi ja Pihkva vahel võis tekkida [[1212]]. aastal, mil pihkvalased ajasid ära oma saksasõbraliku vürsti Vladimiri. Sellega võib seotud olla samal aastal Novgorodi vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i poolt Eestimaale korraldatud sõjakäik. See lõppes küll harjulaste [[Varbola linnus]]e piiramisega, aga kuna [[Henriku Liivimaa kroonika]] kohaselt algatati see reaktsioonina Riia piiskopi ja ordu sõjaretkele Järvamaale ning Harjusse suunduti pärast seda, kui sakslasi eest ei leitud, siis on võimalikuks peetud, et algselt oli kavas piiskopi ja ordu väe ründamine. Mstislavi retkega on mõnikord samastatud Vene kroonikates kirjeldatud sõjakäiku, kus osalesid lisaks novgorodlastele ka Pihkvas pärast Vladimirit võimule saanud vürst [[Vsevolod Mstislavitš]] ja [[Toropetsi vürst]] [[David Mstislavitš]]. Vene kroonikad mainivad Varbola piiramist ja mereni välja tungimist.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 8, kommentaar 41, lk 128–129</ref><ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 89</ref><ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk XV, kommentaar 48</ref>
{{kas|1215}}. aastal, [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|ordu ja eestlaste vahel toimuva võitluse ajal]] korraldas Novgorodi vürst Mtsislav koos oma venna, Toropetsi vürsti Davidi ja Pihkva vürstiga sõjaretke. 15 000 sõdalasega jõuti [[Soome laht|Soome lahe]] äärde välja. Sõjakäigul orduvägesid ei kohatud, kuid nõuti andamit eestlastelt, piirati [[Põltsamaa]] kaitserajatisi ning võeti elanikelt 700 [[grivna]]t andamit ja laastati ümberkaudseid külasid.
 
[[1217]]. aastal tegid Novgorodi väed ja [[Pihkva vürst]] [[Vladimir Mstislavitš]] (mõningail andmeil koos eestlastega) eduka sõjakäigu Lõuna-Eesti aladele. [[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]] [[Võnnu ordulinnus|linnuses]] asuvat ordumeistri residentsi.