Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]] ([[hingamispigment]]), mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku. Raud asub [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel 4 helerohelise värviga kujutatud prosteetilise rühma molekuli) keskel. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa.
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub
[[magneesium]]i aatom.
==Avastamine==
*[[1852]]. aastal õnnestus saksa arstil [[Otto Funke]]l, teadaolevalt esimesena punane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]'').
== Viited ==
{{Viited|}}
== Vaata ka ==
| |||